Eestlased on ammustest aegadest käinud Peterburis erinevatel põhjusel. Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipanga avalike suhete juht Vahur Kukk osales seal aga Vavilovi-nimelises ülevenemaalises geneetiliste ressursside instituudis rahvusvahelisel konverentsil „125 aastat rakendusbotaanikat Venemaal – tulevikuvaade“.
Vahur Kukk viis rahvusvahelisele teadussündmusele sõnumeid Jõgeva sordiaretajate ja Vavilovi-nimelise instituudi töötajate pikaajalisest koostööst, käsitles ka rukkisordi „Sangaste” ja kartulisordi „Olev” Venemaal kasutamisega seonduvat ning muuhulgas andis ülevaate Jõgeva kesklinnas kasvanud kartulisordist „Jõgeva kollane”.
Kas sellisele rahvusvahelisele konverentsile võib minna omal algatusel või tuleb kutset oodata?
„Võimalus on osaleda mõlemal viisil. Teades sündmuse toimumisest, pöördusime Vavilovi-nimelise instituudi juhtkonna poole ja saatsime sellesse teadusasutusse ETKI geenipanga juhataja Külli Annamaa ja minu koostatud ettekande „Põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamine ETKI geenipangas ja heintaimede seemnete kogumise ekspeditsioonide korraldamine“. Positiivse tagasisidena saime kutse osaleda konverentsil ning esitada ka suulise ettekande.“
Milline on Eesti positsioon sordiaretuses ja geenipanganduse valdkonnas Euroopas ja maailmas?
„Ennekõike on meil heaks näiteks instituudi geenipank, mis on küll väike, kuid vastab kõikidele rahvusvahelistele nõuetele. Kõige olulisem on see, et suudame tagada säilikute idanevuse püsimise vähemalt 40–50 aasta jooksul. Geenipank pole mitte ainult asi iseeneses, vaid ta toimib väga tihedas koostöös instituudi sordiaretajatega.“
Käsitlesite konverentsil ka Eesti sordiaretuse klassikat ja ajalugu, rukkisorti „Sangaste”. Ettekandes rääkisite ka kartulisordile „Jõgeva kollane” püstitatud monumendist?
„Tutvustasin „Sangastet” seoses tema baasil professor V. D. Kobõljanski Vavilovi instituudis aretatud tetraploidse rukkisordiga „Getera”. Kui „Sangaste” taime kõrgus on üle kahe meetri, siis „Getera“ on 130–150 cm pikkune.
Info „Jõgeva kollase” monumendi kohta Jõgeva kesklinnas tekitas suurt elevust. Tutvustasin seda kui väga head näidet mainekujundusest. Näitasin fotot, kus Jõgeva kammerkoori liikmed marsivad „Jõgeva kollasega“ suvise juubelilaulupeo rongkäigus. Konverentsil osalejad olid väga üllatunud, et sellisel moel võib oma tegevusest avalikkust teavitada. Ettekandes oli seoses koostööga Vavilovi instituudiga oli juttu ka kartulisordist „Olev”, mida Venemaal kutsuti estonskaja krasaavitsaks ehk eesti kaunitariks. See oli väga kõrge kvaliteediga lehemädaniku ja viirustele vastupidav toidukartulisort. Kasutades ristlusvanemana sorti „Olev” on väga häid ja laialdaselt levinud kartulisorte aretatud Venemaal, Leedus ja Valgevenes.“
Mille poolest väärisid ettekandes käsitlemist lamba-aruhein „Kihnu“ ja kink-aruhein „Ruhnu”?
„Need sordid on heaks näiteks geenipanga mitmekülgsest tegevusest ja koostööst Taimekasvatuse Instituudi teaduritega. Mõlemad sordid on ju aretanud Jõgeva valla aukodanik, põllumajandusdoktor Ants Bender Eesti looduslikest kasvukohtadest Kihnu ja Ruhnu saarelt kogutud seemneproovide edasise ristamise, valiku ja katsetamise tulemusena.“
Kuivõrd on geenipanga mõiste tähenduse osas erinevaid arusaamisi?
„Sõna geenipank annab võimalusi mitmesuguseks tõlgendamiseks. Mõned seostavad geenipanga tegevust geeniteadusega, teised aga pangandusega. Meie lähtume enda töös põhimõttest, et põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamine pole mitte niivõrd teadustöö, kuivõrd praktiline tegevus. Eelkõige täidame Eesti võetud rahvusvahelisi kohustusi geneetiliste ressursside säilitamise ja vaba kasutamise tagamises osas.
Meenub aga omapärane lugu, kui veel viisade ajal Rootsi tolliametnik küsis, kelle kutsel saabusite. Me vastasime, et Põhjamaade Geenipanga kutsel. Ametnik aga sai aru, et oleme „jeenipanga“ külalised. Nii seostati meid Jaapani äriringkondadega, kusjuures kohe pälvisime väärika lugupidamise, sest öeldi aupaklikult: „Tere tulemast Rootsi!”
Palju oli Piiteris toimunud konverentsil osalejaid?
„Osalejaid oli ligemale nelisada viiskümmend 11 riigist. Kokku esitati 283 suulist ning 116 stendiettekannet. Konverents viidi läbi neljas hoones, kus samal ajal toimus kaks-kolm ettekannete sessiooni. See oli väga mahukas teaduskonverents.
Mina juhtisin kahasse Vavilovi Instituudi laborijuhataja G. I. Filipenkoga sessiooni „Geneetiliste ressursside säilitamine ja kasutamine“. Sellel sessioonil esitasid Venemaa (Kirov, Saraatov, Abhaasia, Tšetšeenia, Krimm, Apatiidid), Valgevene, Eesti ja Tšehhi esindajad 17 ettekannet.”
Kellega tuntud teadlastest kohtusite?
„Toimus mitmeid huvitavaid ja vajalikke kohtumisi. Näiteks Vavilovi-nimelise instituudi teadussekretäri Julia Uhhatovaga vestlesime üle poole tunni. Vavilovi instituudi juhtkond on huvitatud vastastikuse koostöö arendamisest Eesti Taimekasvatuse Instituudiga.
Peterburis toimunud kohtumiste käigus teavitasin kolleege 2020. aastal tähistavast Eesti Taimekasvatuse Instituudi tegevuse 100. aastapäevast. Samuti mainisin järgmise aasta tähelepanuväärseid juubelisündmusi Eestis: 175 aasta möödumist „rukkikrahv“ Friedrich Georg Magnus von Bergi sünnist ja 145 aasta täitumist talirukkisordi „Sangaste” aretamisest.
JAAN LUKAS
