Vägivallast loobumise tugiliin toetab mõlemat osapoolt

Läinud aasta maikuus avas sotsiaalkindlustus-amet vägivallast loobumise tugiliini, mis, nagu nimigi ütleb, on samm turvalise ja vägivallavaba elu suunas.


„Selleks, et vägivallaprobleemi lahendada, ei piisa ainult kannatanuga tegelemisest, vaid tuleb võimalusi leida ka vägivallatsejaga tegelemiseks,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja ja koordinaator Tõnis Palgi põhjust, miks tugiliin avati.

Eriolukorras kulus abiks ära

„Meie töö üks osa on luua kontakt inimestega, kellel on käitumisega probleeme, kes võiksid selle pärast muret tunda ja oma tegude eest vastutuse võtta,“ lisas Palgi, et tugiliinilt saavad lisaks nõu ja abiõlga ka need, kelle peres on inimene, kellel vägivaldset käitumist esineb. „Saame inimesed ära kuulata ja püüda välja selgitada, mis olukord täpselt oli ja mõelda kaasa, millist abi osutada,“ rääkis Palgi.
Otse keset eriolukorda avatud tugiliin pakkus juba kevadel paljudele abistavat kõrva. „Oli neid, kellel tekkisid tööga probleemid ja stabiilsus peres kadus. On olnud mitmeid kõnesid, kus meesterahvas on helistanud ja öelnud, et tal pole võimalust oma tekkinud pingetest rääkida,“ võttis Palgi viirusest tekkinud erilise aja kokku.

Enim helistavad nooremapoolsed mehed

Keskmiselt tuleb tugiliinile päevas kõnesid kaks kuni kolm. Liinil on kaks töötajat: üks tegeleb Põhja-Eesti, teine Lõuna-Eesti piirkondadega. Ligi 85% helistajatest on mehed. „Helistab ka naisi, kes räägivad partneri kontrollivast käitumisest,“ nentis Palgi. Olgugi et vanuselist statistikat on tugiliini puhul pigem keerulisem välja tuua, sõnas Palgi, et pigem on helistajateks nooremapoolsed, alla 30-aastased mehed. „Nooremapoolsed on selles infoväljas rohkem, kus abisaamise võimaluste kohta teatakse enam. Nad on altimad oma murede ja küsimustega pöörduma,“ selgitas Palgi.
Numbrile 660 6077 helistades kuulatakse esmalt pöörduja ära, edasi kohtutakse juba näost näkku ning abipaluja saab esmase nõustamise. Uuritakse, millest vägivaldne käitumine tuleneb, kuidas on võimalik enesekontrolli suurendada, kuidas leida selleks asjakohast psühholoogilist abi või uuritakse vägivaldse käitumise muutumist toetavate tugigruppide kohta.
„Kui inimene on juba tugigrupis käinud või psühholoogilist abi saanud, siis meie oleme valmis seda muutust toetama. Inimese jaoks, kes on muutuste teele läinud, aga tunneb, et ei suuda end kontrollida, oleme tööpäeviti 10–16 olemas,“ rääkis Palgi protsessist.
Nõustaja leiab, et tee vägivallast loobumiseks on pikk. „Selleks tuleb küllaltki palju enda, oma suhtumise, suhtlemisstiili ja hoiakuga tööd teha. Teekond võib olla küllaltki pikk, kuna tahame püsivat muutust. Võib öelda, et see on eluaegne muutus, kus inimene õpib end tundma, saab teadlikuks, mis temas vägivaldset käitumist esile kutsub ja õpib nende olukordadega toime tulema. Püsiv muutus vajab aga pidevat tegelemist,“ ütles Tõnis Palgi, lisades, et sama suur osa on ka väärtustamisel ja toetusel. Sest just nii tunneb inimene, et vägivallavaba elu on väärtuslik. „Esimeseks sammuks on probleemi teadvustamine, et selline käitumisviis teeb teistele haiget,“ sõnas Palgi.

Alustama peab teadvustamisest

Kuid probleemi teadvustamine on tegu, mis just kõige lihtsamalt paraku ei tule. „Tunnistamine on protsess, kus tajutakse, et teistel inimestel on vägivallatsejaga probleem. Edasi hakkab inimene mõtlema, et nõustaja jutus on iva, lõppjärgus, kus inimene saab aru ja on endale probleemi tunnistanud, ollakse valmis otsima abi mure lahendamiseks. Oleks tore, kui meil oleks roll, kus saaksime seda teekonda vähemalt alguses koos inimesega käia,“ rääkis Palgi.
Esimest sammu teevad paljud ja selle üle on Palgil hea meel. „Meie number on politseimajades kättesaadav. On tore, kui inimesed kaaluvad meile helistamist. Oleme pärast püüdnud nendega ka sidet säilitada ja uurida, kuidas neil läheb.“
Kuid mis on siis need valupunktid, mis vägivallatsemist esile kutsuvad ja sekkumist vajavad?
„On inimesi, kellel puudub usk sellesse, et oma vajaduste eest on võimalik seista ka vägivallavabalt ning teist osapoolt austades.
Suhetesse tuuakse endaga kaasa päritolupere vägivalda sisaldavad käitumismustrid, mille taga on sageli hirm kaotada kontroll oma partneri suhtes. Ka armukadedus on see, mis suhetes pingeid tekitab,“ tõi Palgi välja, lisades, et koroonaviirus ja sellega kaasnev teadmatus on tekitanud küsimusi ka eneseusaldamise teemadel.
„Inimesed peaksid õppima rohkem end usaldama ja seejuures teistega arvestama. Et ei mindaks esimese hetkeemotsiooniga kaasa ning olukorrast ei lastaks end mõjutada. Osad inimesed kalduvad vägivaldselt reageerima, kui nende „mina“ on haiget saanud,“ selgitas Palgi.

Vägivallast loobumise tugiliin 660 6077

Helistamine on tavatariifiga ning number on avatud tööpäeviti kella 10–16. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.

Kui helistada ei ole võimalik või kui inimene ei soovi telefoni teel enda murest rääkida, saab abi saamiseks pöörduda e-posti teel: tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee

Tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötaja Rita Kaasiku vastuvõtt toimub Jõgeva politseimajas, Suur 1, Jõgeva, 5866 9581,
Rita.Kaasik@sotsiaalkindlustusamet.ee

Tasuta lasteabitelefon 116 111

 

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus