</p>
22.-24.maini peeti Jõgevamaal Kirna õppekeskuses esmaabirühmade vabariiklik õppelaager, mille teemaks õnnetuseks valmisolek. Eesti Punase Risti (EPR) Jõgevamaa Selts korraldas sellist laagrit juba teist korda.
2001. aastal jõustus Eesti Hädaolukorraks valmisoleku seadus ja samal aastal alustasid EPR Tallinna ja Tartu selts pilootprojektina esmaabirühmade ettevalmistamist.
2003. aastal alustas ka Jõgevamaal tööd vabatahtlikest koosnev esmaabirühm. Regulaarselt toimuvad koolituslaagrid üle Eesti, ka Kirnas toimunu oli uutele rühmaliikmetele esimeseks suuremaks õppuseks. Eelnevalt on kohalikes seltsides läbitud esmaabi põhikursus ja kuulatud mitmesuguseid loenguid.
Kuidas talitada põgenikega
Kirnas kogunes üle kolmekümne vabatahtliku, kes kolme tiheda ja tööka päeva jooksul said teadmisi ja praktilisi kogemusi nii esmaabi kui näiteks kriisikommunikatsiooni alal. Triin Raag sotsiaalministeeriumist rääkis sellest, millised on Eesti võimalused, kui siia peaks saabuma näiteks massiliselt põgenikke, ja mil moel saavad vabatahtlikud sellisel juhul abiks olla. Vabatahtlik Jevgeni Kljujev arendas teemat edasi oma ettekandes ja praktilistes harjutustes, kus käsitleti kultuurilisi erinevusi. Peame ju olema valmis aitama ka teise usutunnistusega inimesi, erineva kultuuritausta ja kommetega kannatanuid.
EPR töötaja Indrek Simiskeri teemaks oli Punase Risti tegevus ja rahvusvahelisus.
Oluline nii füüsiline kui psühholoogiline abi
Traditsiooniline õpe viidi läbi esmaabi valdkonnas. Esimesel päeval toimunud väliharjutuses pidid koolitatavad lahendama mitmeid olukordi, kuidas näiteks kõrgelt kukkunud inimese vigastusi kindlaks teha, šokis kannatanuid abistada jne. Selle aasta laagris pöörati eriti suurt tähelepanu psühholoogilisele esmaabile. Tihtipeale jäädakse hätta just õnnetust puudutava info kättesaamisega hättasattunult ja kannatanu rahustamisega. Ka esmahooldus ja vahetu tegelemine kannatanuga on üliolulised teemad, mida puudutasid EPR töötaja Ellen Sternhof ja vabatahtlik Ain Siimon.
Hea praktiline kogemus saadi erinevaid situatsioone läbi mängides. Rühmadesse jagatud koolitatavad olid kordamööda nii abistajad kui abistatavad. Näiteks tuli abi anda liiklusõnnetuses kannatanutele, joobes autojuhile, saada infot õnnetust pealt näinud tädi Maalilt, kantseldada agarat reporterit Võsa Petsi, otsida metsast vaimselt ebastabiilseid inimesi, anda abi jalgpallimatšil vigasaanutele jne.
EPR Läänemaa Seltsi sekretär Senni Luidalepp rääkis kriisist ja sotsiaalpsühholoogilistest aspektidest, psühholoog Maie Kotka psühholoogilisest esmaabist. Praktilises situatsioonis prooviti läbi, mismoodi toimub looduses ahelotsing, juhendas juhtivkonstaabel Üllar Sõmera. EPR vabatahtlik Toomas Duvin tutvustas õhtuses loengus orienteerumise põhitõdesid.
Väga oluline teema vabatahtlikele on suurürituste turvamine, millest rääkis Tartu Kiirabi koolitusjuht Andreas Laugamets. Meie maakonnas on ees ootamas laulu- ja tantsupidu Kasepääl, kala- ja veefestival, rulluisumaraton. Sealjuures ei tohi abistaja unustada ka enese turvalisust, sellest rääkis EPR vabatahtlik Sille Roomets.
Vabatahtlikud on kaugele jõudnud
Selle aasta laagrile andsid omapära vabatahtlikest lektorid. Kunagi alustasid nemadki algtõdedest. Nüüd, pärast mitmete koolituste läbimist on nad võimelised oma teadmisi ja oskusi teistele edasi andma. Augusti algul toimub Läänemaal Tuksis järjekordne õppelaager ja seal osaleb instruktorina ka EPR Jõgevamaa Seltsi esmaabirühma liige Kaidi Forostovets.
Laagri näo kujundavad osalejad, seekordne seltskond oli väga töökas, kohusetundlik ja õpihimuline. Kolme päeva jooksul toimunud areng oli hämmastav. Rohkem praktiliste olukordade läbimängimist ja vähem kuiva teooriat, tehti laagri lõppedes järeldus. Vabatahtlikud on tänases Eesti riigis suur väärtus. Tullakse kodunt välja, et midagi head ja kasulikku ära teha. Leitakse aega ja võimalusi anda oma teadmised-oskused ühiskonna hüvanguks.
iii
Tiina Säälik, EPR Jõgevamaa Seltsi sekretär
