Olgem ausad – ega vabatahtlik töö kuigi paljusid eriti palju puuduta. No äärmisel juhul võtame reha ja läheme kevadel koduümbrust puhastama. Aga muidu peetakse vabatahtlikke veidrikeks, kel oma vaba ajaga midagi muud peale hakata pole ning keda saab kenasti tasuta tööjõuna ära kasutada.
Tegelikkuses pole asjad muidugi kaugeltki nii lihtsad. Aga kuidas siis ikkagi on, sellest Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil 11. novembril Vaiatu kultuurimajas räägitaksegi.
Lõppev aasta on Euroopas vabatahtliku tegevuse aasta. Sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits ütles, et konverentsil võetaksegi teema-aasta kokku.
“Mis seisus me vabatahtliku tööga Jõgevamaal oleme, kuidas aktiivne vabatahtlik tegutsemine kanduks välja Põltsamaalt Peipsini ja mil moel saaksime vabatahtlikke oma kogukonna tegemistesse kaasata,” loetles Kurvits konverentsi eesmärke.
Konverentsi ettekannetes räägitakse kodanikuaktiivsusest ja vabatahtlikust panustamisest ka veidi laiemalt, aga põhifookuses on ikkagi meie maakonna vabatahtlik tegevus.
Keskus Põltsamaal
Vähesed teavad, et Põltsamaa Noorte ja Elukestva Õppe Keskus on ka üksiti Jõgevamaa vabatahtlike tegevuse koordinaator. Keskuse juht Heidi Paabort on Jõgevamaa näitel välja töötanud vabatahtliku töö mudeli ning nüüd loob ta jätkuprojektina maakonna vabatahtlike võrgustikku.
Mis tähendab vabatahtlike töölerakendamine ja kuidas see toimis Jõgeval I Eesti Naiste Tantsupeo ajal, sellest räägib konverentsil Valdi Reinas.
Konverentsipäeva teine pool sisustatakse n-ö maailmakohviku põhimõttel, kus saab käia erinevate teemadega töötubades ja oma arvamust avaldada. Esimene töötuba on maakonna vabatahtlike keskuse teemaline, teine rühm keskendub kaasamisele ehk miks inimene üldse on nõus vabatahtlikuks hakkama. Kolmas töörühm arutleb vabatahtlike kaasamise plusside ja miinuste üle ning neljas töörühm arutleb selle üle, mida üldse mõistetakse vabatahtliku töö all.
Konverents on kõikidele soovijatele avatud ja tasuta. Konverentsi partneriteks on noorteühendus Juventus, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Jõgevamaa Koostöökoda, Jõgeva maavalitsus, Jõgevamaa omavalitsusliit,. Konverentsi korraldamist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja põllumajandusministeerium.
Kokkusaamised vajalikud
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (JAEK) on mittetulundusühendustele suunatud tegevusi ellu viinud aastast 2004. Info edastamise ja koolituste korraldamise kõrval saab keskusele järjest olulisemaks ülesandeks kodanikeühenduste kandepinna suurendamine maakonnas ja nii ühenduste kui ka sektorite vaheliseks koostööks vajaliku keskkonna loomine.
“On aeg teha koostööd ja tuua maakonna mittetulundusühinguid (MTÜsid) rohkem kokku. On väga palju toredaid ja vahvaid algatusi, mille kohta info laiema avalikkuse ette ei jõuagi. Ometi on asi seda väärt. Näiteks korraldas Jõevalla Külade Selts suvel Nõvalt pärit Villem Ernitsa juubeli puhul külade päeva ja kokkutuleku, kuhu tuli külalisi lähedalt ja kaugelt.
Praegu käiakse küll koos valdkonniti või omavalitsuse piires, aga mida tehakse maakonnas, seda üldiselt ei teata,” rääkis Kurvits. Tema sõnul tõid selle vajakajäämise selgelt välja koolitused, kus osalejaid Jõgevamaa eri piirkondadest kokku said ja pidid üllatusega tõdema, et nad ei tea sageli isegi seda, mida nende koduvalla teised MTÜd teevad. Mõnikord piisab ka inimeste kokkuviimisest, et nad omavahel suhtlema ning infot vahetama hakkaksid. Järgnevad vastastikused külaskäigud, õppepäevad, ühised projektid jne.
2010. aastal Jõgevamaal läbi viidud MTÜde uuringust selgus, et oodatakse maakondlikku MTÜde ümarlauda, kus silmast silma kohtuda, kogemusi jagada ja edasist koostööd planeerida.
Ümarlaual tunnustatakse paremaid
Tänavu 2. detsembril tulebki Sadala rahvamajas kokku Jõgevamaa kodanikeühenduste ümarlaud. Ümarlaua eesmärgiks on tuua maakonna mittetulundusühingud kokku ja aidata kaasa koostöösidemete loomisele ning tuua nad välja ainult valdkonnapõhisest ja piirkondlikust suhtlemisest. Ümarlaud võtab aasta kokku ehk mida kodanikeühendused Jõgevamaal korda on saatnud.
Päeva teisel poolel tunnustatakse Jõgevamaa 2011. aasta paremaid kodanikuühiskonna edendajaid. Kandidaate võivad konkursile esitada eraisikud, mittetulundusühendused, ettevõtted, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused.
Ühte kategooriasse võib esitada mitu kandidaati, ankeeti saab täita Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodulehel www.jaek.ee.
Loodetavasti saab paremate tunnustamine traditsiooniks ja samasugune üritus tuleb ka järgmisel aastal. Ümarlauda ja tunnustamist korraldavad ja toetavad noorteühendus Juventus, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Jõgevamaa Koostöökoda, Jõgeva maavalitsus, Jõgevamaa omavalitsusliit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (
Kodanikeühenduste ümarlaual tunnustatakse
*Aasta parim kodanikeühendus
*Aasta atraktiivseim kodanikeühenduste projekt või kodanikuühiskonna tegu
*Aasta Sädeinimene
*Aasta parim kodanikuühiskonna toetaja
*Aasta parim vabatahtlik
*Parim noorsootööga tegelev ühendus 2011
*Aasta parim kodanikuühiskonna koostööprojekt
*Piirkonna parim kodanikeühendus
*Põltsamaa piirkonna (Põltsamaa linn, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald) aasta parim kodanikeühendus
*Jõgeva piirkonna (Jõgeva linn, Jõgeva, Palamuse, Tabivere vald) aasta parim kodanikeühendus
*Peipsi-äärne (Mustvee linn, Kasepää, Torma, Saare ja Pala vald) aasta parim kodanikeühendus
i
HELVE LAASIK
