Kolmandat ja neljandat kohta jäid jagama Tartu Treffneri Gümnaasiumi õpilane Kaarel Piip ja Mihkel Miller Kuressaare Gümnaasiumist. Kokku osales kõnevõistluse lõppvoorus üheksa noort Jõgeva-, Tartu-, Saare-, Pärnu- ja Järvamaalt.
Esimese kõne said noored kodus ette valmistada, rääkida võis vabalt valitud teemal. Noored käsitlesid kõnedes üsna erinevaid teemasid: räägiti näiteks sellest, kuidas mõtlemine suudab muuta inimest, haridusest ja koolist, sellestki, et noor inimene teeb ise oma valikuid, vabamüürlusest, samuti prooviti lahti mõtestada, kas kõik asjad ikka on sellised, nagu need eemalt vaadates paistavad ja püüti tänapäeva noori erinevatesse kategooriatesse liigitada.
Sõda võib toimuda ka inimeses
Teise kõne pidid võistlejad ette valmistama kohapeal, aega oli neil selleks üks tund. Teemasid oli neli: “9 mai ? võit või kaotus?, “Sõda ja rahu”, “Mis maksab üks euro” ja “Elu hind”. Mis teemal keegi kõne pidama pidi, selgus loosi abil.
Teise koha saanud Krista Kõrgesaar tõdes, et paremini tuli tal välja esimene kõne, haridussüsteemi kitsaskohti käsitlev “Uriin”. Teise kõne ettevalmistamiseks jäi aega vähevõitu ja ka teema “Sõda ja rahu” juhtus neiu sõnul võrdlemisi absurdne, millele ta eriti mõelnud ei ole. Krista rääkis sellest, et sõda võib toimuda ka inimese enda sees. Normaalne on, et inimene sõlmib rahu endaga, peab väikest sõda iseenda mõtete ja soovidega. Samas ei suuda Krista mõista ja isegi hästi ette kujutada pärissõda ? pomme, püsse ja mürske.
Krista osales kõnevõistlusel ka eelmisel aastal, kuid tol korral ta lõppvõistlusele ei jõudnud. Kristale endale meeldisid kõige rohkem Taavi Libe kõne euro hinnast ning huvitavaks ja omapäraseks pidas ta ka Järva-Jaani neiu Pamela-Maria Partsi omapärast lähenemist teemale “Sõda ja rahu” UFO- teooriale toetudes.
Euro hinna teadasaamiseks kulub 60 aastat
Tänavune Kuldsuu Taavi Libe esitas esimeses voorus kõne vabamüürlusest ja teises voorus suutis ta oma nägemuse euro väärtusest värvikalt kuulajateni tuua. Taavi lõpetas oma kõne huvitava mõttega. Euro hind võib meie jaoks selguda 60 aasta pärast, kui praeguste noorte lapselapsed on pilusilmsed või mustanahalised, ei oska enam eesti keelt ja ka nende vanavanemad ei oska neid õpetada. Taavi ei oska öelda, kas euro tulek on Eestile hea või halb, kuid teab, et hinnad tõusevad ning eesti kultuur hääbub.
“Pärast teist kõnevooru lootsin küll, et ehk pääsen esikolmikusse, kuid ei uskunud, et võin Kuldsuu tiitli võita,? tunnistas Taavi.
Talle jäid lisaks Krista esinemisoskusele positiivsena meelde Mihkel Milleri kõned. Mihkel rääkis oma teises kõnes sellest, kas 9. mai oli eesti rahva jaoks võit või kaotus, püüdes jõuda selleni, kas iga inimene tunnetab selle päeva tähtsust isiklikult. Samas on probleem, kas seda tunnetab rahvas ja riik. Riigile peaks piirilepingu sõlmimine olema tähtis sündmus, samuti seegi, kas Arnold Rüütel sõidab Moskvasse või mitte. Ometi ? riik koosneb meist, inimestest. Ning kui inimesed ei pööra tähelepanu päeva tähtsusele, ei tee seda ka riik.
Parimatest parimad selgitas välja ?ürii, kuhu kuulusid endine maavanem Margus Oro, Andres Linnupuu Viljandi Kultuuriakadeemiast, Merle Meidla Tartu Ülikooli usuteaduskonnast, eelmise aasta kuldsuu Lembit Saar ning tundeng Eigo Jürgens, kes on varem ka kõnevõistlusel osalenud.
“Meil on kõigi osalejate üle hea meel. On meeldiv näha, kui erinevad te olete, saime nii mõnegi hea kõne ja huvitava lähenemise võrra rikkamaks,” ütles ?ürii esimees Margus Oro.
Tema sõnul valisid kõik ?üriiliikmed kummastki voorust kolm paremat, tulemused liideti ning nii selgitatigi välja parimad. Zürii esimehe sõnul kuldsuu selgitamisega probleeme ei tekkinud, sest ülekaal oli veenev, kohad teisest neljandani aga jagunesid üsna võrdsete kõnelejate vahel.
Hinnati kõne sisu, kehakeelt, seda, kuidas esineja suutis haarata publikut, samuti diktsiooni.
Oro sõnul suutis Kuldsuu 2005 tiitli võitnud Taavi Libe rääkida seda, mida ta ise uskus, ja teha seda nii, et ka publik uskuma jäi. Taavi Libe jutt oli lihtne ja loogiline, samas sundis see kuulama. Näha oli ka seda, et Taavi tundis ennast rahva ees hästi ja vabalt.
Oro sõnul oli hea, et kõik noored tundsid end laval üsna hästi ja loomulikult, ei olnud tihti esinevaid käte-jalgade probleeme, kõned suudeti korralikult lõpule viia.
Negatiivne oli aga see, et paljud osalejad ei olnud saanud korralikku kõnekooli: endale oli võetud üle jõu käivaid teemasid, millesse ei olnud suudetud süvitsi tungida. “Kui kõneleja ise ei ole veendunud selles, mida ta räägib, ei suuda ta seda ka teistele selgeks teha,” ütles Oro.
Ürituse korraldajate, emakeeleõpetajate Marika Nugise ja Sirje Ääremaa sõnul tuli Põltsamaa õpilastel läbida kõigepealt klassi, seejärel kooli ja lõpuks maakondlik voor, enne kui nad üldse lõppvooru jõudsid. Ühelt poolt on sõel tihe, samas said Taavi ja Krista oma esimeses voorus esitatud kõnet harjutada ja lihvida seda mitu korda esitades. Lisaks Jõgevamaale toimuvad kõnevõistlustele pääsemiseks maakondlikud voorud veel Tartumaal, Saaremaal ja Pärnumaal.
EVA KLAAS