?Tööotsimiskavasse pannakse kirja töötu haridus, kutseoskused, töökogemus ja -soovid. Olemasoleva info põhjal pakutakse kliendile töö leidmiseks just neid tööturuteenuseid, mida ta tegelikult vajab,? võttis Tööturuameti Jõgevamaa osakonna juhataja kohusetäitja Helen Manguse lühidalt kokku uudse personaalse lähenemise sisu. Kavva kirjutatakse ka konkreetsed tegevused, mida töötu peab töö leidmiseks tegema, näiteks CV koostamine ja tööintervjuudel käimine.
Sobivat tööd lõputult valida ei saa
18 nädala jooksul alates töötu arvelevõtmisest täiendatakse tööotsimiskava tema kutse- ja tööoskuste täpsema analüüsi, tööleminemist takistavate asjaolude kirjelduse ning nende asjaolude kõrvaldamiseks vajalike teenuste loetelu ja ajakavaga.
Kui töötu keeldub individuaalse kava kinnitamisest, lõpetatakse tema töötuna arvelolek, ütles Manguse. Ta lisas, et olemasolevat kava võib vajaduse korral alati täiendada või muuta.
Töötu on seaduse järgi isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud ning otsib tööd.
Aastavahetuse seisuga oli Jõgevamaal töötuna registreeritud 3,8% maakonna tööealisest elanikkonnast ehk 829 inimest. Kuu aega tagasi oli arvele võetud töötuid kolme inimese võrra vähem, aasta tagasi aga 148 inimest rohkem. Mullu detsembris Jõgevamaal registreeritud 899 töötust 552 ehk ligi kaks kolmandikku oli naised.
Tööotsimine tähendab seaduse silmis seda, kui töötu täidab personaalse tööotsimiskava, on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma.
Sobivaks tööks loetakse tegevust, mis ei ole konkreetsele inimesele tervislikult vastunäidustatud ning mille puhul transpordiks elu- ja töökoha vahel ei kulu üle kahe tunni päevas ega rohkem kui 10 protsenti palgast. Sobivast tööst keeldumise korral võib tööturuamet rakendada sanktsioone.
?Seni keelduti tihti tööst, kui pakutav tasu ei olnud vähemalt Eesti keskmine. Nüüd ei ole enam võimalik töötul endale lõputult sobivat tööd valida,? nentis Helen Manguse. ?Viimaste aastate madalaim registreeritud töötuse tase viitab tegelikult tööjõupuudusele. Ometi ei soovi mitmed töötuna registreeritud isikud oma olukorra parandamiseks midagi ette võtta, vaid ootavad endiselt, et tööandja võtaks aastaid kodus olnud oskusteta inimese vähemalt 10 000-kroonise palgaga tööle.?
Töötegemist tuleb harjutada
Olulisemad uued tööturuteenused on tööharjutus, avalik töö ja tööpraktika.
Tööharjutus peaks aitama pikemat aega töötu olnul tööharjumust taastada või noorel esmast harjumust omandada.
Kuni kolm kuud vältav tööharjutus sisaldab kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi või milleks tarvilikud oskused omandatakse tööharjutuse käigus. Tööharjutaja võib saada stipendiumi, teenuse osutamise leping sõlmitakse juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või kohaliku omavalitsuse üksusega.
Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Töötut võib tema nõusolekul suunata avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Avalikus töös osalejale maksab töö korraldaja ? kohalik omavalitsus, mittetulundusühing või sihtasutus ? vähemalt minimaalset tunnipalka.
Kuni neli kuud saab töötu oma vajalikke teadmisi ja oskusi täiendada tööpraktikal mõnes ettevõttes, FIE või kohaliku omavalitsusüksuse asutuse juures. Praktikal osalev töötu võib saada stipendiumi, tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest tasu.
Tööalasele koolitusele saab töötut suunata isikliku tööotsimiskava alusel. Koolitus kestab varasema kuue kuu asemel kuni aasta. Tööturukoolitusel osalejale hüvitatakse nii sõidu- kui majutuskulusid, kuid ühe päeva eest hüvitatakse kas sõidu- või majutuskulud.
Tööpraktikal ja koolitusel osalejatel kehtib ravikindlustus.
Puudega inimestele pakutakse samuti uusi teenuseid: tööruumide ja -vahendite kohandamine, töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine, abistamine tööintervjuul ning tugiisiku abi kasutamine töötamisel.
Veidi aega tagasi töötuks jäänud Jõgeva valla elanik, kes ei tahtnud oma nime lehes avaldatuna näha, ütles, et plaanib nüüd kindlasti sammud tööturuametisse seada. ?Just sellepärast, et nüüd võetakse iga inimest sellisena, nagu ta on. Tunnen, et olen ametiga suheldes kah keegi, mitte ainult number statistikas. Tööturuamet tegutsegu ikka inimese jaoks, mitte vastupidi.?
Alates 1. jaanuarist nimetati maakondlikud tööhõiveametid ümber osakondadeks, nii töötab Jõgeval Suur tänav 14 senise Jõgevamaa Tööhõiveameti asemel Tööturuameti Jõgevamaa osakond. Eilelõunase seisuga ehk kahe ja poole tööpäeva jooksul oli individuaalne tööotsimiskava koostatud juba 60 töötule.
ANDRES LOORAND