Senini sätestas nimepanemist esimese vabariigi aegne seadus, mille kohaselt võis inimene valida endale üsna suvalise nimekombinatsiooni. Uus seadus annab perekonnaseisuametnikele võimaluse lükata tagasi nimed, mis ei vasta lapse soole või ei vasta eesti keele õigekirjutusreeglitele. Nüüd ei tohi panna lapsele vastassoo nime ka mitte teiseks või kolmandaks nimeks, sest Eestis selline tava puudub. Eesnimi võibki koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud või kahest sidekriipsuga ühendatud nimest. Segavariandid, näiteks Mari-Liis Maie pole lubatud. Kui teiseks või kolmandaks eesnimeks on isanimi ( näiteks Ivan-Igor Sidorov, Mari-Liis Ivanovna), tuleb kõik nimed lahku kirjutada. Kas kahe nime puhul kasutada sidekriipsu või mitte, jääb lapsevanemate otsustada, aga kaht nime ei tohi kirjutada selliselt, et nime sees on suurtähti. Tütarlaps võib saada eesnimeks näiteks Marianne, kuid mitte MaryJane. Seda enam, et eesti omanimedes (muinaseesti, tehis- ja laennimed) pole lubatud kasutada võõrtähti. Tavalisemad on Cc,Qq,Ww,Xx,Yy , kuid need ei kuulu Eesti tähestikku ja neid on lubatud kasutada vaid tsitaatnimedes, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt. Võõrtähti ei tohi kasutada ka omaloodud nimedes, mida võõrkeeltes pole: nagu Chrysely, Charlotty, Vahvachleya Mineteya ja mitmed teisedki.
Nimi kogu eluks
Nimed võivad olla küll uhkelt eripärased, kuid võiks arvestada sedagi, et nimi jääb kogu eluks. Uue seaduse kohaselt on seda võimalik mõjuval põhjusel küll vahetada, kuid seda vaid kord elus. Uue isikunime andmise õigus on regionaalministril, varem oli see siseministri pädevuses.
“Riigikogus juba mullu detsembris vastu võetud ja märtsi viimasel päeval jõustunud Nimeseadus toob kaasa mitmeid muudatusi, mis tingis ka perekonnaseaduse muudatusi. Näiteks seegi, et nime muutmise asemel on isikule uue eesnime, perekonna- või isikunime andmine: selle andmise aluseks ei ole enam nimemuutmise akt vaid regionaalministri käskkiri uue nime andmiseks. Uus seadus puudutab tavakodanikku põhiliselt kahel juhul: oma lapsele nimepanekul ja siis, kui inimene soovib seaduslikus korras vahetada oma ees- või perekonnanime,? selgitas Jõgeva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse juhataja Hilja Kivimets.
Eestis on kombeks ühekordne perenimi
Muudatusi on abiellumisel abikaasa perekonnanime võtmisel ning lapsele perekonnanime andmisel: kui varem võisid võtta enda ja abikaasa perekonnanimest moodustatud kaheosalise perekonnanime mõlemad abikaasad, siis nüüd võib topeltperekonnanime saada ainult üks abikaasa. Vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime ei saa enam lapsele anda. Eesti nimetraditsioonile on omane ühekordne perekonnanimi. Senised kaheosalised perenimed siiski säilivad, kuid uute juurdetekitamist ei peeta mõistlikuks.
“Lisaks mitmetele piirangutele annab uus Nimeseadus võimaluse võtta abielu lahutamisel tagasi nii abielueelse kui ka esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Seni sai tagasi võtta ainult lahutatud abielu eel viimati kantud nimi. Hulganisti piiranguid näeb seadus ette olemasoleva nime muutmisel. Uueks perekonnanimeks ei saa ilma mõjuva põhjuseta võtta laialt kasutusel olevat nime. Piirang on 219 enam levinud nimel, näiteks Saar, Kask, Tamm, Mägi jt. Need on nimed, millist kannavad Eestis enam kui viissada inimest.
Samuti on keelatud üldtuntud nimede nagu Lydia Koidula, Peeter Suur või Lennart Meri kasutamine. Nimeks ei saa anda sobimatu tähendusega nime ega perenimega koos tekkivat mitmetähenduslikku nime, näiteks Aita Leida Kuusepuu või Heli Kopter,” märkis peretoimingute spetsialist Hilja Kivimets.
Juku tahab kasvada Juhaniks
Lapsele nime panekul võiks pöörata enim tähelepanu ka selle kahemõttelise või võõrkeelsele tähendusele. Silli või Silly võib hakata oma nime häbenema, sest soome keeles tähendab see heeringat, inglise keeles aga rumalat, lollakat. Kuigi hellitusnimede panemine lapsele ei ole keelatud, võiks mõelda, kas laps tahab ka täiskasvanuna olla endiselt Juku, Edik või Valja. Tavaliselt tahetakse suureks saades endale nime täiskuju Juhan, Eduard või Valentina. Nime on aga lubatud muuta vaid kord elus.
ARDI KIVIMETS
