Teisipäeval avati endises Tiheda koolimajas Peipsimaa muuseum. Muuseum tutvustab Peipsimaa eluolu, keskendudes just vanausuliste kultuurile, olustikule ja Tiheda külast pärit ikoonimaalijale Pimen Sofronovile.
Huvilistele võib väljapanekus olla nii mõndagi tuttavat. Väljapaneku aluseks on varem samas majas asunud Samovaride muuseumi kogud ja Pimen Sofronovi elu ja loomingut tutvustanud fotonäitus Raja kultuurikeskuses. Lisaks Samovaride muuseumi ruumidele on Peipsimaa muuseumi käsutuses nüüd ka vahepealsed Kasepää valla sotsiaalosakonna ruumid ja väljapanek hõlmab praktiliselt kogu esimese korruse.
Raha läks õigesse kohta
„Varem põrkasin alatasa kokku asjaoluga, et grupid ei mahtunud ära, neid sai küll kaheks ja kolmeks jagatud, et kõik kuulama-vaatama pääseks,“ meenutas üks muuseumi rajajatest Veronika Kookmaa varasemat perioodi. „Mu unistus oli, et saaks muuseumi kõikidesse ruumidesse ja teisele korrusele. See ei ole ladusalt läinud. Ma ei oska öelda miks, aga täna on siin kõik see olemas. Minu süda on rahul,“ lisas ta.
Tõsi, teise korruse renoveerimine seisab alles ees. Mustvee vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni esimees Hannes Soosaar oli samuti rahul. „Kuigi vallal tuli sellele objektile lisaraha eraldada, olen rahul, sest raha läks õigesse kohta,“ ütles ta.
Ajalehe Peipsirannik toimetaja Fjodor Maspanovi panus on Pimen Maksimovitš Sofronovit puudutav väljapanek. „See töö sai alguse 1988. aastal, 30 aastat tagasi,“ ütles ta. „Kirjutasin juba siis, et meie kandi kultuur on eriline ja seda tuleb säilitada. Peipsiveer ongi väga eriline paik, siin on teistsugune energeetika, inimesed on siin, ma tahaks uskuda, veidi paremad. Minuni jõudis teadmine, et meie külas Tihedal elas selline inimene, ikoonimaalija Frolovi õpilane, kõigepealt Tatjana Filaretovna Murnikova käest.
Jääb veel raamat
Mulle kui ajakirjanikule ja vanausulisele oli see suur väljakutse ja vastutus. Sofronov oli selleks ajaks, kui temast kirjutama hakkasin, juba lahkunud. Ta oli töötanud väga paljudes Euroopa riikides: Itaalias, Vatikanis, Belgias, Prantsusmaal. Siis veel Balti riikides ja vahepealse Jugoslaavia aladel. Eestis Tallinnas ning Peipsiääres – Rajaküla, Mustvee, Kolkja ja Varnja vanausuliste palvelates.
Pärast 1947. aastat elas ja töötas ta juba Ameerika Ühendriikides, kus teda samuti väga hästi tuntakse. Sofronov ei olnud mitte ainult ikoonimaalija, vaid ta ka õpetas seda. Kindlasti ei jäänud ta ande poolest oma õpetajale Gavril Frolovile alla. Frolovi me siin tunneme ja austame, aga tema õpilane oli teenimatult varju jäänud. Algul oli kavas tähistada tema maja, mida tema 100. sünniaastapäeval, 1998. aastal ka tegime. Siis mõtlesin veel muuseumi tegemisele ja raamatu kirjutamisele. Nüüd on muuseum sündinud, jääb veel raamat,“ rääkis Peipsiranniku toimetaja.
„Ettevalmistustöö muuseumi rajamiseks oli päris pikaajaline. Meil oli vaja Veroonika Kookmaaga kokku saada. Tema tegi oma tööd ja meie teed kohtusid just siin. Oli väga hea muuseumi koos Katrin Rajamäe, Valentina Jazõkova, Julia Guži ja Aleksandra Tshurkinaga teha,“ lisas ta.
„Siin kõrval on Kükita palvela, kus nagunii peatub hulganisti reisibusse,“ meenutas muuseumi rajamise idee tekkimist Veronika Kookmaa.
„Soovisin neile inimestele näidata kultuuri, mida nad siia tegelikult ju vaatama tulevad. Et oleks punkt, kus nad saavad bussist välja tulla ja keegi saaks neile meie kultuurist rääkida. Kuigi veel algul ei olnud kohta, hakkasin siitkandist samovare kokku ostma. Pärisin ka oma tädi Varvara majapidamise peaaegu kogu sisustuse. Kogu käsitöö, mis muuseumis praegu näha, on sealt pärit. Samuti nurgaikoonid. Kui kogu oli juba mingil moel olemas, hakkasin ruume otsima. Kui jõudsin siia, sain aru, et see on just see on maja, kuhu muuseum peab tulema,“ meenutas Kookmaa. „Minu jaoks on see veel ka isiklikult väga oluline koht. Selles majas asus Tiheda vene algkool ja minu vanemad tutvusid siin majas,“ lisas ta.
Ka Mustvee vallavanem Märt Kraft, kelle vanavanemad on üsna uue muuseumi lähedalt pärit, oli nii maja kui ka väljapanekuga väga rahul. „See, et inimesed paljuski oma initsiatiivil on sellise asja ette võtnud, on väga tore. Kihvt on vaadata, et kõik see on ühte kohta kokku koondatud, olen tänulik neile inimestele, kes seda on teinud,“ ütles ta.
ANDRA KIRNA
