?Mets on multifunktsionaalne süsteem, kus lisaks rahalistele väärtustele on tugevalt esindatud ka keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed väärtused. Murettekitav on metsaseaduseelnõu lähenemine, kus raiete kui kõige enam keskkonda häirivate tegevuste planeerimisel peavad planeerijad lähtuma vaid seadusse kirjutatud puude jämedusest ning vanusest,? seisab ELF-i nõukogu avalikus pöördumises keskkonnaministrile.
Säästva metsanduse kaitseks
ELF-i metsaspetsialisti Kaupo Kohvi sõnul on säästva metsanduse üheks nurgakiviks kogu Euroopas alati olnud valikraie kaudu teostatav püsimetsandus.
?Kõnealune metsaseaduse-eelnõu elimineerib võimaluse oma metsa püsimetsana majandada, mis on tagasilöök säästva metsanduse propageerijatele ja metsaomanike koolitajatele. Selline samm kinnistab peamise metsamajandusvõttena lageraie, mis on keskkonda kõige drastilisemalt muutev raieviis. See, et lähiminevikus on valikraie sildi all tehtud röövraideid, ei tee veel valikraie printsiipi halvaks, vaid raienõudeid tuleb ühesemalt sõnastada ja nõuda nende täitmist. Varasematel aegadel on sigadusi tehtud kõikide raiete nime all ja sellest loogikast lähtudes peaks keelama metsas üldse kõik raided,? väidab Kohv.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Erik Kosenkraniuse sõnul on valikraie kõige raskemini reguleeritav raideliik. Tema arvates on eesti metsad praegu küllalt heas seisus ja pole ohtu, et omanikud neid liiga palju maha võtma hakkaksid. Palju sõltub Kosenkraniuse sõnul metsaomanike teadlikkusest, kuid ülereguleeritust ei pea ta mingil juhul mõistlikuks.
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja Rainis Uiga ei nõustu samuti ELF-i väitega, et metsa käsitlus antud seaduses on piiratud loomuga ning lähtub metsast kui veel kasvava puidu laost.
?Praegune seadus ju toimib ja ega teda nii kardinaalselt ümber kirjutata,? ütleb Uiga. Jõgevamaa Keskkonnateenistuse andmetel keskendub uus metsaseadus pigem metsauuendusele. Ja märksõnadeks, millele metsaomanike tähelepanu juhtida, võiksid olla metsaistutamine ja tagatisraha.
Vääriselupaigad säilivad
ELFi nõukogu leiab, et uus metsaseadus peaks astuma hoopis vääriselupaikade kaitseks senisest tõhusamaid samme ja siduma vääriselupaikade kaitse kõikvõimalike riiklike toetus- ja maksuskeemidega. Esimene samm peaks olema vääriselupaikade aluse maa maamaksust vabastamine ja riiklike toetuste maksmise sidumine vääriselupaikade säilitamise kohustusega.
Tulundusmetsad moodustavad meie metsadest ligikaudu 80 protsenti. Kohv juhib tähelepanu, et vaid 1,5% Eesti tulundusmetsadest moodustavad väga kõrge loodusväärtusega metsad.
?Nende säilimine ei ole tagatud kehtiva metsaseadusega ja samuti ei paku uue metsaseaduse eelnõu selget lahendust erametsades asuvate vääriselupaikade säilitamiseks. Praegune kord, mille kohaselt toimub erametsades vääriselupaikade kaitse nn vabatahtlike lepingute alusel, pole reaalsuses käivitunud ja kõige väärtuslikumad metsaosad, mida riik ei suuda kinni maksta, lihtsalt raiutakse maha,? on Kohv mures.
Kosenkraniuse sõnul on vääriselupaikade kaitse lepingud, mis metsaomanikega sõlmitud 20 aastaks, piisavalt käivitunud ja tema ei näe mingit ohtu, et omanikud kõige väärtuslikumat metsa maha raiuma hakkaksid.
?Loodus ei tunne oma olemises inimese poolt kunstlikult tekitatud administratiivseid piire ja sellest lähtuvalt peavad ka keskkonnakasutust reguleerivad seadused olema kinnistu- ja omandiülesed,? väidab ELF-i nõukogu.
Kohvi arvates peaks riik lähenema metsale ja teistele loodusressurssidele kinnistu ja omandiüleselt ning võtma endale kohustuse majandustegevust piirata, kui see oluliselt kahjustab üldisi huve või looduskeskkonda.
Kosenkranius rõhutab, et Soomes pole raielangi suurust ja liitumist kunagi reguleeritud. Meil seni kehtinud piirangud on nõukogude metsaseaduse pärand, millest tuleb eraomandit austades pigem vabaneda.
?Kui näiteks ühel omanikul on 80-aastane kuusik, siis ta planeerib selle raiumist kaua ette. Metsateatist esitama minnes võidaks talle ütelda, et kõrval on teisel omanikul 20 aasta eest põllumaale kasvanud lepik ja kuna tema hakkab seda raiuma, siis peate ootama,? toob Kosenkranius näite võimalikust diskrimineerimisest.
Ta leiab, et metsaseaduses on hulga teisi sätteid, mis kohustavad metsa uuendama ja ELF-i nõudmised pole põhjendatud. ELF jätkab oma senist tegevust säästva metsanduse propageerimisel ja eraomanike keskkonnateadlikkuse tõstmisel.
JAANIKA KRESSA
