Ligi kaks ja pool aastat ette valmistatud ning tänavu aasta alguses Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud metsaseaduse eelnõu läheb peatselt Riigikogusse. Otstarbekas on juba täna teada, mille kohta peab Riigikogu otsuse tegema, sest seaduse heaks rakendamiseks peab iga metsaga kokku puutuv inimene seda seadust vähem või rohkem tundma.
Metsad püsivad ka tulevastele põlvedele
Metsaseaduse eesmärk kõige laiemalt vaadates on tagada Eesti metsade kaitse ja nende säästev majandamine. Natuke kitsamalt võttes võib välja tuua, et selle seadusega täidame me aastani 2010 kehtivas metsanduse arengukavas sätestatud eesmärke, samuti rahvusvahelise Helsingi resolutsiooniga kehtestatud metsade säästva majandamise põhimõtet.
Esimene alameesmärk on saada põhjalik ülevaade, mis meie metsades toimub ja kuidas neid majandatakse. See on oluline nii majandustegevuse planeerimiseks kui ka kinnituse saamiseks, et meie metsade majandamine on tõesti säästev ja me oma metsi tänase kasu nimel kiiresti maha ei raiu. Selle jaoks on eelnõusse seatud sisse volitusnormid metsakorralduse reguleerimiseks, uued nõuded seatakse metsakorraldajatele ja majanduskavadele.
Teine alameesmärk on tagada, et metsa kasutatakse vastavalt säästva metsakasutuse nõuetele ? see tähendab, et metsaseadusega pannakse paika raiemahud, harvem ka muu metsakasutus (näiteks metsade kasutus puhkealadel koormustaluvuse piires). Raiemahu suunamine seaduse kaudu toimub küpsusvanuste (küpsusdiameetrite) ning langi suurusele ja liitumisele kehtestatavate piirangute kaudu.
Kolmandaks peaks metsaseadus vähendama võimalusi teha raiet lubamatul viisil või kohtades, kus see pole lubatud. Selleks on seaduses sätestatud nõuded koostada enam kui kahehektarilisele metsaomandile majanduskava, mille koostamise käigus kaardistatakse kõik keelud ja tähelepanu väärivad asjaolud. Enne raiet tuleb metsateatis esitada asukohajärgsele keskkonnateenistusele.
Omanikul suureneb huvi metsa uuendada
Seaduse neljas eesmärk on vähendada raietega kaasnevat keskkonna tasakaalu häirimist. Raietega häiritakse oluliselt looduskeskkonda, sealhulgas ka naaberomandite seisundit: näiteks suureneb tuuleheite või putukrüüste oht. Ka selle vältimiseks sätestab seadus raiepiirangud, nagu näiteks raie pindala, langi laiuse ja liitumisaja. Et tagada elustiku mitmekesisuse kaitse ka tulundusmetsades, on sätestatud kohustus jätta lankidele lamapuitu ja surnud puude püstiseisvaid osi.
Viiendaks suunab metsaseadus metsaomanikke senisest enam oma metsa uuendama. Et metsauuendus oleks jätkusuutlik, peaks praegune metsauuendustööde maht kasvama ligi 40 protsendi võrra ja saavutama taseme 16 000 hektarit aastas. See on oluline ka metsandusega seotud tööhõive kontekstis ? oluliselt kasvab vajadus metsauuendusega tegelevate inimeste järele.
Metsauuendusreeglite kehtestamisega näeb seadus ette uuenemiseks vähemate eeldustega alade hulga vähenemise. Sellega aitame kaasa, et ka erametsades oleks metsauuenduses rohkem väärtuslikku okaspuud. Kõige selle saavutamiseks on seaduses sätestatud tähtajad metsauuendustööde tegemiseks ja ala uuenemiseks, samuti antud volitusnorm metsa majandamise eeskirjaga sätestada kasvukohatüübid, kus metsa uuendamise võtted on kohustuslikud.
Metsakahjustuste leviku piiramine
Üks laiemaid alameesmärke on taotlus metsa mitmekülgsemalt kasutada, pidurdada tööhõive langust metsanduses ning tõsta maaomanikule kuuluva metsaomandi tootlikkust.
Puidust sõltumatute toodete ja teenuste turule toomine eeldab metsaomanikelt investeeringuid. Siiani on metsakaitse ülesannete tagamine käinud ilma küllaldase kompensatsioonita ja see on vähendanud metsamajanduse pikaajalist tootlikkust, sest ei motiveeri metsaomanikke metsandusse (sh puidust sõltumatute teenuste arendamisse) investeerima.
Seitsmes eesmärk on seotud metsakahjustuste leviku piiramisega. Aastatel 2000-2004 on metsakahjustuste ulatus püsinud 11,2?21,8 tuhande hektari tasemel aastas. Suurema osa sellest moodustavad ulukite ja juuremädaniku põhjustatud kahjustused. Selline tase on saavutatud tänu tõhusale tulevalvele, metsade seisundi järelevalvele ja metsaomanikele kehtestatud kohustuslikele metsakaitsemeetmetele (näiteks nõuded puidu ladustamisele metsas, metsakahjustustest teatamise kohustus) ning õigusele tuleohtlikul perioodil metsakasutust piirata.
Seadus annab samas ka aluse kompenseerida erametsaomanikele kaitsemetsade kasutamise piirangutest tulenevaid kulutusi. See peaks metsaomanikke motiveerima majandama oma metsi kaitsefunktsioone silmas pidades ja nende efektiivset toimimist edendades.
Varimetsanduse vähendamiseks on kavandatud nõuded raieõiguse või metsamaterjali omamise tõendamiseks, kohustus vormistada veoselehed ja metsamaterjali üleandmise aktid ning esitada ostu või müügi deklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile. Kuna pettusi on olnud ka metsamaterjali mõõtmisel, millega on tekitatud kahju eelkõige metsaomanikele, siis on sätestatud, et juhul kui kokku ei lepita mõne muu mõõtmismeetodi kasutamises, on aluseks keskkonnaministri kehtestatud mõõtmismetoodika.
Viimase eesmärgina võiks tinglikult märkida õiguslike aluste sätestamist Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ning RMK tegevustele. See on eriti oluline just viimase osas, sest Eestis puudub tulundusasutuste seadus ja RMK tõhusa toimimise tagamiseks on vajalik hulga eriregulatsioonide kehtestamine.
Kokkuvõtvalt: metsaomanikul tuleb edaspidi oma metsaga rohkem tegelda (majandamiskavad), samas on tal võimalik saada riigilt ka kompensatsiooni (metsauuendus). Meie kõigi huvides on aga metsade püsimine ka tulevastele põlvedele ning võimalused seal puhkust nautida.
————————————–
Uue metsaseaduse eesmärgid
Tagada Eesti metsade kaitse ja nende säästev majandamine.
Viia metsakasutuse maht vastavusse säästva metsakasutuse nõuetega.
Vähendada võimalusi teha raiet lubamatul viisil või kohtades, kus see pole lubatud.
Vähendada raietega kaasneva keskkonnatasakaalu häirimise vähenemine.
Suurendada metsauuendamist.
Tagada metsa mitmekülgsem kasutamine, pidurdada tööhõive langust metsanduses, tõsta maaomanikule kuuluva metsaomandi tootlikkust.
Piirata metsakahjustuste levikut.
Vähendada varimetsandust.
Sätestada õiguslikud alused Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ning RMK tegevustele.
————————-
Olulisemad uuendused
Metsauuendus. Rakendada metsauuendusvõtteid kahe aasta jooksul pärast raiet, tingimusel, et üle 0,5 ha lank peab olema uuenenud hiljemalt viie aasta jooksul. Olulise uuendusena on sätestatud kuni 20 000 krooni suuruse tagatisraha maksmise nõue erametsaomanikele üle 2 ha suuruste jänesekapsa-, jänesekapsa-mustika ja sinilille kuusikute raielankide tegemisel.
Toetused erametsaomanikule ? reguleeritud oluliselt detailsemalt. Teisiti on kavandatud ka vääriselupaikade kaitsega seotud kompensatsiooni maksmine ? see peaks edaspidi toimuma analoogselt muude toetuste maksmisega SA Erametsakeskus kaudu.
Raievanus ? mõnevõrra muudetud. Näiteks on haavikute puhul antud keskkonnaministrile volitus kehtestada minimaalne raievanus 30-50 aasta piirides. Lisaks on sätestatud volitusnorm kehtestada metsa majandamise eeskirjaga nn küpsusdiameetrid, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud.
Metsamajandamiskava ? metsa säästva majandamise huvides. Majandamiskava kehtivuse ajal tehtavate uuendusraiete pindala ei tohi ületada metsamajandamiskava kehtestamise otsuses näidatud uuendusraiete pindala ja seda ka raieliikide ja raiutavate puistute enamuspuuliikide kaupa. Samal põhjusel ei tohi teha harvendusraiet suuremal pindalal, kui see on lubatud kehtestatud metsamajandamiskavas.
Seadus annab keskkonnaministrile õiguse keelata raie segapuistutes loomade sigimisperioodil ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini.
Riigimetsandust puudutab kõige rohkem metsatulu arvestamisega seonduv. Mõistliku maksukoormuse tagamiseks on sätestatud, et uuendusraietest saadud metsamaterjali müügituludest arvatakse maha metsamaterjali ülestöötamise hind, veo- ja müügikulud ning alles pärast seda kantakse 26 protsenti laekunud tulust riigieelarvesse.
Eelnõu teksti ja seletuskirjaga on võimalik põhjalikumalt tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel kodanikele suunatud alajaotuses ?õigusloome? (www.envir.ee/636).
ERIK KOSENKRANIUS,
keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kt
