Ametlikel andmetel korraldas Eesti 47 linnast keskse ilustulestiku 40. Selleks kulutati 1,3 miljonit krooni, millest 898 990 maksid omavalitsused ja üle 400 tuhande sponsorid. Jõgeva linn eraldas oma eelarvest ilutulestikule 30 000 ja Põltsamaa 20 000 krooni, Mustvee linnavalitsus seekord uusaastasaluudiks oma raha ei kulutanud.
Tõenäoliselt sai taevasse lastud tulemöllu nautida ka igas alevis ja suuremas külas. On ju tulevärk läinud iga aastaga kättesaadavamaks ja paistab, et isehakanud ilutulestikumeistreid on aina juurde tulnud. Jõgeval hakkasid raketid juba mitu tundi enne südaööd taevasse sööstma ning värvilist tuledemängu jagus varajaste hommikutundideni. Siit-sealt kostis paugutamist ka 1. jaanuari päeval.
“Paistab, et vaatamata majanduslangusele paugutatakse üha rohkem raha taevasse. Aga ilus oli, eriti see viimane, linnavalitsuse eest üle taevalaotuse paisatud ilutuleakord. Omaalgatuslikud, enne uue aasta saabumist tehtud suured paugutamised mulle ei meeldi, need tekitavad vaid hirmu, et ise või lapsed pihta saavad,” tõdes Jõgeva kesklinna uue aasta esimesi minuteid nautima tulnud vanaema. Jõgeva tosin minutit kestnud uusaastatulestiku korraldas seegi kord OÜ Alari Äri, seda aitas suurejoonelisemaks muuta sponsorite lisatud 22 tuhat krooni. Jõgeva 70. aastapäeva ilutulestik korraldati aga tervenisti linna ettevõtjate jt sponsorite kulu ja kirjadega.
“Tahame, et meie linn oleks ka praegusel pimedamal ajal valgem. Vajame ju rõõmu ja sära nii hingele kui silmadele ka rasketel aastatel. Püüame igal aastal ehtida linna üha rikkalikumate jõulukaunistustega. Kui varem oli kaunistatud vaid kesklinn, siis nüüd on talvetuledes ja -kaunistustes ka kogu Suur ja Aia tänav,” rääkis linnapea Viktor Svjatõšev.
“Kesklinnas korraldatav ilutulestik pakub toredat silma- ja osasaamisrõõmu meile kõigile, seepärast ongi küsitav, kas eraisikud peaksid kulutama tohutult palju raha isiklikeks tulestikeks. Paistis, et neil läks sellise tulevärgiga taevasse palju rohkem raha kui linnal ja sponsorettevõtetel kokku,” avaldas linnapea arvamust.
iii
ARDI KIVIMETS
