Uuring näitas inimeste leiget huvi valimiste vastu

Uuringufirma sotsioloog Jaanika Hämmal ütles ajalehele, et valimisaktiivsuse näitaja on tänavu märksa madalam kui 2002. aastal samal ajal enne kohalikke valimisi. Toona jäi prognoositav valimisaktiivsus 51-53 protsendi vahele ehk valimas käis 52,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. “Kui tavatingimustes valimisaktiivsus ilmselt enam hüppeliselt ei kasvaks, on seekord lõpptulemust keerulisem ennustada just seoses e-valimistega,” ütles Hämmal. “Õhku jääb küsimus, kas elektroonilise hääletamise võimalus tõstab valimisaktiivsust noorte seas, kes muidu on tavapäraselt passiivsemad.” “Inimene läheb valima siis, kui ta loodab, et sellest midagi muutub. Paljudel on seda usku jäänud aga üha vähemaks. Seega võib ennustada, et valimisaktiivsus jääb nüüd 40-50 protsendi vahele,” nentis Hämmal. Politoloog Rein Toomla ei usu valimisaktiivsuse langemisse alla 40 protsendi ning arvas, et näitaja tõuseb lõpuks samale tasemele nagu viimastel valimistel või isegi veidi enam ehk 55 protsendile. Kolmel suvekuul küsitles TNS Emor 2722 valimisõigusega inimest, et välja selgitada eeldatav valimisaktiivsus. Vastajad hindasid kümnepallisüsteemis, kui suure tõenäosusega nad osalevad 16. oktoobril toimuvatel kohalikel valimistel. Juunis küsitletud 921 Eesti kodanikust lubas kindlasti valimistel osaleda 34, juulis 888-st 39 ja augustis 913 intervjueeritust 37 protsenti. VOOREMAA