Vaimastveres sai uus lehmalaut valmis, juba väga mitmes meie maakonnas. Nii loomadel kui nende eest hoolitsejatel on nüüd võrreldamatult parem elada ja töötada, sest kõigi asjaosaliste olmetingimused on vähemalt mõnede nõukaaegsete farmidega võrreldes nagu öö ja päev.
Kas tahaks endast lugu pidav piimaandja nüüdisajal veeta oma päevi hoones, kus lekkivatest torudest vett kõrvade vahele tilgub, põrand virtsast libe ja, hoidku taevas, sügamisharju polegi? No minge ikka!
Samuti on mõeldamatu, et kohusetundlik ja pädev, moodsa tehnikaga sina peal olev lüpsja või karjak praegu sellisesse lauta tööle tuleks, kus tööriideid selga tõmmates oma varustust puhtasse kappi jätta ei saa, kus pole enne koduteele asumist võimalik korralikku, puhta ja kuiva põrandaga duširuumi külastada või kus puhkeruumi asendab narmendav diivaniköks räpasevõitu koridorinišis.
Puhtuse ja korra ehk euronõuetega oleme üllatavalt kärmelt harjunud, kohe nii kärmelt, et vägagi imeks ja pahaks paneme, kui alati igal pool sama taset eest ei leia.
Euromugavuste saavutamine eeldab aga vastavate reeglite tundmist ja järgimist. Taotletud toetuse saab ju Euroliidust teatavasti kätte alles siis, kui soovitud hoone valmis ehitatud. Järelikult tuleb kõigepealt pangalt laenu võtta ja nii toimiti Vaimastvereski. Aga uuendusteta konkurentsis ei püsi.
3. november 2012
