Põllupäevale kogunes ümmarguselt 100 inimest üle Eesti. ?Siia tulevad igal aastal teadlased, kellel on teistega midagi jagada ning talumehed, kes tahavad hankida uusi teadmisi taimekasvatuse kohta,? ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel. ?Mõeldud on see päev eelkõige põllumeestele,? lisas ta.
Päeva eesmärk oli tutvustada talupidajatele erinevaid sorte ning nendega seotud näitajaid, nagu näiteks kasvuaeg ja haiguskindlus. ?Jõgeva Sordiaretuse Instituut katsetab väga paljude eri riikide sorte ja sellel suvisel üritusel saavad põllumehed neid oma käega katsuda, oma silmaga näha ja võrrelda, kuidas täpselt samades oludes erinevad sordid edenevad,? ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi seemnekasvatuse agronoom Margus Ess.
Lisaks taimesortidega tutvumisele tehti agrotehnilisi katseid ning katsetati erinevaid preparaate.
Teadmised otse põllult
Põllupäev õigustas oma nimetust igati ? osalejad ning korraldajad ei istunud sugugi kinnises saalis, vaid veetsid suurema osa ajast põllupeenart uudistades. Talupidajad läbisid umbkaudu kolmekilomeetrise teelõigu, mille käigus tutvusid erinevate teraviljasortidega. Iga uue sordi juures pidasid teemakohase ettekande Jõgeva Sordiaretuse Instituudi töötajad, oma valdkonnast rääkisid ka kahe ettevõtte esindajad.
Spetsiaalselt päeva jaoks oli rajatud üks otsekülvi tehnoloogiaga talinisu põld. ?Otsekülv erineb tavakülvist selle poolest, et põldu ei künta,? selgitas Ess. ?See on uus tehnoloogia, mis Eestis levib, aga selle tehnoloogiaga kaasneb praegu veel hulk vastamata küsimusi. Selleks, et aidata põllumeestel nendele küsimustele vastust leida, rajasimegi spetsiaalse katsepõllu,? rääkis ta.
Lisaks talupidajatele ja ettevõtete esindajatele osales põllupäeval 14 põllumajandusteadlast, kes läbisid teistest erineva marsruudi. Kuna akadeemikute seas oli mitmeid mullateadlasi, oli ekstra nende jaoks rajatud mullakaeve, et nad saaks oma silmaga näha, mis mullaga on tegu. Kommentaarid, mis akadeemikud kaeve juures tegid, edastati hiljem kõikidele talupidajatele, et nad nendest midagi õppida saaksid.
Tagasihoidlikum, kuid põhjalikum
Mati Koppeli sõnul oli tänavune põllupäev võrreldes eelmise kolme aastaga tagasihoidlikum ? kaasatud oli kolm Jõgevamaa firmat, Jõgeva Sordiaretuse Instituut, Agrochema Eesti OÜ ja A. Tammel AS, samas kui eelmistel aastatel lõid ettevõtmises kaasa firmad üle kogu Eesti. ?Selleaastase põllupäeva kohta võib öelda, et tegemist on Jõgevamaa põllupäevaga,? ütles Koppel päeva avamisel peetud kõnes. ?See aga ei muuda asja sugugi halvemaks, kuna nüüd jääb iga konkreetse asjaga tutvumise jaoks rohkem aega,? lisas ta.
Väiksem korraldajate arv tõi Koppeli sõnul siiski kohale ka vähem inimesi. Ometi ei olnud tegu pelgalt Jõgevamaa põllumeeste päevaga ?- lisaks Jõgevamaa ja teiste mandri-maakondade põllumeestele olid kohale tulnud ka mitmed talupidajad saartelt.
Üritusel osalemiseks ei pidanud keegi ette näitama agronoomiharidust tõendavat tunnistust – keelatud ei olnud osalemine kellelegi ning meeleldi võeti vastu iga soovija.
Läänemaa Hanila valla talupidaja Alar Türner on käinud põllupäeval juba mitu aastat. ?Tulen siia, et uusi teadmisi saada,? ütles Türner. ?Ise ei jõua kõiki sorte katsetada, et teada saada, mis ajal miski valmib ja kui haiguskindel on. Siit saab igasugust vajalikku informatsiooni,? põhjendas ta.
Põllumehi on vaja
Seda, et põllumeheamet tõsist tööd nõuab, teab vast igaüks. Kas aga ka seda, et põllumehel on oma ametis suurt tarkust vaja? ?See, kes mõtleb, et kombaini juhtimine on lihtsalt kabiinis istumine ja nuppude vajutamine ning kangide tõmbamine, eksib sügavalt. Kombaini juhtimine on sama keeruline kui arvutiga töötamine,? lausus Margus Ess.
Eestis õpetatakse põllumehi kolmes koolis ? Eesti Maaülikoolis, Olustvere tehnikumis ja loomakasvatuskallakuga tehnikumis Säreveres. ?Ma arvan, et seda on liiga vähe,? ütles Ess. ?Praegune kaader, kes põllumajanduses töötab, on niiöelda eelmise koolituslaine tulemus. Praegu on kolm võimalikku arenguteed. Kui asi samas vaimus jätkub, siis Eesti põllumajandus suuremalt jaolt hääbub. Teine võimalus on olukorra päästmiseks tuua sisse vajalikke spetsialiste mujalt maailmast, kolmas võimalus rohkem koolitada oma noori,? rääkis Ess põllumajanduse tulevikust. ?Kõik terve mõistusega inimesed saavad aru, et mõistlik on liikuda kolmanda võimaluse poole,? lisas ta.
Essi sõnul oleks vaja rohkem konkreetseid tegusid ja seda nii riigi kui ühiskonna poolt. ?Inimesed on harjunud sööma hommikul, lõunal ja võib-olla ka õhtul. Kogu ühiskond võiks mõelda selle peale, kust see toit ikkagi toidulauale tuleb,? lausus Ess.
LIIS ROHTMETS
