Uuel aastal muutub sotsiaaltoetuste suurus

Eestkostel ja perekonnas hooldusel olevate laste toetus tõuseb 600 krooni võrra ehk 900 kroonilt 1500 kroonini. Uuest aastast saavad 6000 krooni elluastumistoetust ka eestkostel ja peres hooldamisel olnud lapsed. Senini toetati iseseisva elu alustamisel ühekordse elluastumistoetusega vaid lastekodudes kasvanud lapsi.

Muutub ka vanemahüvitise määr: 2007. aastal on hüvitise määr 2690 krooni, hüvitis alampalga suuruses 3600 krooni ja maksimaalne hüvitis 21 624 krooni. Matusetoetuse suurus on tuleval aastal on 2 600 krooni. Ohvriabi seaduse muudatusega tõstetakse makstava hüvitise suurust 70 protsendilt 80 protsendile vägivallakuriteoga tekitatud varalisest kahjust. Hüvitiste maksimumsumma tõuseb 50 000 kroonilt 150 000 kroonile ja ohvri surma korral makstava matusekulude hüvitise määr 5500 kroonilt 7000 kroonile.

Toetused represseeritutele tõusevad 3000 kroonini: maksimumhüvitis tervishoiuteenuste, retseptiravimite või taastusravi tuusiku eest tõuseb 2500 kroonini (2006. aastal 2000 krooni) ning koos 500-kroonise transpordihüvitisega ongi aastane hüvitis kokku 3000 krooni. Toimetulekupiir tõuseb ettepaneku järgi 900 kroonini üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele ja 720 kroonini pere teisele ja igale järgnevale liikmele.

Muudatusi tuleb sotsiaaltoetuste suuruses ette ka järgmise aasta jooksul. Alates 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 3490 kroonini ehk 11,29 protsendi võrra. 1. juulist tõstetakse lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini. Samaaegselt lõpetatakse kolme- ja enamalapselise pere toetuse ehk kvartalitoetuse maksmine. Muudatusest võidavad kolmelapselised pered 300 krooni, neljalapselised pered 600 krooni, viielapselised pered 1050 krooni ja kuuelapselised pered 1500 krooni kuus.

1. juulist on isadel võimalik saada vanemahüvitist, kui laps on vähemalt 70 päeva vanune. Varem tekkis isadel selline õigus alles lapse kuuekuuseks saamisel. 2007. aasta septembrist hakatakse maksma lapsetoetust ka õppijatele, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses mingis muus kui päevases õppevormis, st õhtuõppes, kaugõppes või kutseõppes, mis ei anna põhiharidust.

KATRIN PÄRGMÄE,
sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

blog comments powered by Disqus