Uudne ketaspuistur läheb ainult ekspordiks

Ühtekokku läks uue liivapuisturimudeli väljatöötamine Same tegevjuhi Tarmo Teini hinnangul maksma umbes poolteist miljonit krooni. Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt kaasrahastatavast tootearendusprogrammist saadud 530 000 krooni suurune toetus kattis sellest umbes kolmandiku.

Uue ketas-liivapuisturi väljatöötamise idee pärineb Same koostööpartnerilt, Rootsi firmalt Trejon AB, mille müügivõrgu kaudu turustab Same suurema osa oma toodangust. Uut tüüpi ketas-liivapuisturi järele tekkis turunõudlus sellepärast, et mujal Euroopas suhtutakse teede, kõnniteede ja platside libedusetõrjesse tunduvalt tõsisemalt kui meil. Uus puistur aitab töövõtjal, kellelt omavalitsus libedusetõrje tellib, viimase nõudmisi paremini ning vähema aja- ja närvikuluga täita. Same liivapuisturid ongi mõeldud kasutamiseks väiksematel teedel, parkimisplatsidel ja muudes kohtades, kus on oluline väga hea manööverdamisvõime ja suurem tööviljakus.

Kui valts-liivapuisturid, mida Same senini tootis, puistavad maha kindla laiusega liiva- või killustikuriba, siis ketaspuisturil saab töölaiust ketta pöörlemiskiirust reguleerides muuta. Tähtis on seegi, et parkimisplatsidel suudab ketaspuistur puistata materjali ka autode alla. Same ketaspuisturi uudne juhtimissüsteem võimaldab puistematerjali ka väga täpselt doseerida. Omavalitsused, kes libedusetõrjet tellivad, annavad (vähemasti välismaal) ju ette normi, kui suur kogus materjali ühele ruutmeetrile puistata tuleb. Kui „külvinorm” on juhtimissüsteemi sisestatud, siis suudab Same puistur vastavalt masina liikumiskiirusele (aga linnaoludes tuleb aeglustusi ja peatumisi ikka ette) automaatselt reguleerida kettale suunatava puistematerjali kogust. Nii ei teki paksemalt täis külvatud kohti ega peatumispaikades killustikukuhja puisturi alla.

Innovatiivsus tuli iseenesest

Uue masina esimesed eksemplarid valmisid möödunud aasta kevadtalveks. Katsetada üritati neid nii siin kui ka Rootsis. Eesti firmas, kellega koostööd tehti, ei tulnud katsetamisest paraku midagi välja, sest selle firma viis puistematerjali ette valmistada ja ladustada Same ketaspuisturile ei sobinud. Kui suvel veetakse platsile kõrvuti liiva- ja soolahunnik ning segatakse need omavahel, siis on selge, et talveks on sool suure hulga niiskust endasse imanud ning puistesegu savisarnaseks paakunud. Puisturi punkrist alla kettale selline segu aga ei jookse. Rootsis ja mujal Skandinaaviamaades on asjad teisiti: seal on igas vähegi suuremas asulas kinnised puistematerjali mahutid (osa neist on isegi soojendusega), kust kuiv ja sõmer puisteaine alati võtta.

Rootsis ja Same enda õuel läksid katsetused siiski hästi ning nüüd on masin tootmises. Valmistatakse seda kolmes erinevas mahus punkriga: 1300, 1500 ja 2500 liitrit. Masina külvilaius on kuni 8 meetrit.

Kui Sames ketaspuisturit välja töötama hakati, muutus parasjagu moesõnaks innovatsioon: ilma innovatiivse lähenemiseta võinuks projekt liiga vähe punkte koguda ning rahastuseta jääda.

„Meile langes innovatiivsus iseenesest kaela,” ütles Tarmo Tein muiates.

Nimelt tegid välismaised koostööpartnerid — Trejon AB ja Saksa firma Bucher, kes võeti appi ketaspuisturi hüdraulikasüsteemi välja töötama — ettepaneku, et osa puistureid võiksid olla varustatud GPS-kiiruskontrolli sensoriga, mis aitab töö tegijal tellija poolt kehtestatud norme eriti täpselt järgida. Ehkki ka GPS-süsteemita ketaspuisturid teevad päris täpset tööd, on senini populaarsemaks osutunud just nn kosmosepuldiga variant, mis meie rahas 25 000 krooni võrra kallim.

Ainult välismaale

„Firma, kellel teehooldusleping taga, ei pea sellise raha töömugavuse nimel väljakäimist raiskamiseks,” ütles Tarmo Tein. „Pigem tahetakse juurde veel selliseidki lisasid, mida meie omalt poolt pole pakkuda osanud. Prantslased näiteks soovisid, et puisturil oleksid ka ohutuled ning vedrusüsteemiga punkrikate, mida on mugavam avada ja sulgeda.“

Jõulueelse seisuga oli 25 ketas-liivapuisturit juba valmis ning 20 neist ka Rootsis, Soomes, Prantsusmaal või Tšehhimaal asuvatele tellijatele kätte toimetatud. 20 puisturit on veel töös. Väga suureks ketaspuisturite tootmine aga ilmselt ei paisu, sest tegemist on ikkagi suhteliselt kalli nn nišitootega, mida on senini müüdud ainult välismaale. Vanemat ja odavamat valtspuisturit tellitakse samas ka Eestisse — viis kuni kümme igaks talveks.

Sames kaheldigi algul, kas taotleda ketaspuisturile tootearendustoetust või mitte: kardeti, et <span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; COLOR: black; FONT-FAMILY: Arial”>EAS ei pea tootearendusprojekti perspektiivikaks, kui väljatöötatud toodet suuremas mahus müüa ei õnnestu. Samas võiks tootearendustoetus aidata Tarmo Teini arvates just riske maandada: see annaks ettevõtjale julguse uute toodetega katsetada ka siis, kui ei olda edus ette kindel. Mõnikord võib suur edu tulla just sealt, kust seda oodata ei oska.

EAS on toetanud Samet ka varem kahe toote  — kettniiduki ja mini-rullipressi — väljatöötamisel. Kettniiduk on osutunud nii edukaks, et tootearendusprojektis märgitud tootmisnumber on ammu mitmekordselt ületatud. Viimase aja menutooteks on aga kujunenud Same metsaveokärud, mis tulid tootmisse möödunud aasta keskel ning mida jõuti ainuüksi teise poolaasta jooksul juba 40 valmis teha. Tänavu kavatsetakse neid teha 150 ringis. Tellimustega on järg sealmaal, et kui metsaveokäru praegu ära tellida, on lootust see alles märtsis-aprillis kätte saada. Kui kõiki tellimusi vaadata, siis on Same tööga kindlustatud kuni juulikuuni. Nii et ehkki firma mullune käibenumber (32 miljonit krooni) oli 2008. aasta omast (48 miljonit krooni) oluliselt väiksem, lubab praegune situatsioon tänavuselt aastalt paremat loota.

iii

RIINA MÄGI