Jõgevamaalt sõidavad läbirääkimistele Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk ja Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
Eesti delegatsiooni juhi, keskkonnaministri kalandusnõuniku Lauri Vaarja sõnul on kõige olulisem, et naaberriigid jõuaksid kokkulepetele, mis tagaksid kalavarude säilimise ka tulevikus ning ühtlasi arvestaksid kalurite huvidega. “Arvestades seda, et teadlaste andmetel on ahvenavarud kasvanud, teeme Vene Föderatsiooni valitsuskomisjonile ettepaneku suurendada selle kala püügikvooti. Ahven on praegu tarbijate hulgas praktiliselt sama hinnatud kala kui koha,” märkis Vaarja.
“Teadlastelt saadud andmeid silmas pidades oleks mõttekas suurendada ka koha püügikvoote,” märkis Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
Eesti ja Venemaa valitsuskomisjonid kohtuvad kalandusläbirääkimistel kaks korda aastas, et leppida kokku poolaasta püügireziimi kehtestamises. Teemakohased kohtumised kahe riigi vahel on toimunud juba 12 aastat. 20. novembril algab Pihkvas läbirääkimiste 24. sessioon. Läbirääkimistel osalevasse Eesti Vabariigi valitsuskomisjoni kuuluvad esindajad nii keskkonna- kui ka põllumajandusministeeriumist ning keskkonnainspektsioonist, samuti kogenud kalandusteadlane Väino Vaino.
Priit Saksingu sõnul peavad Peipsi Kalurite Ühingu liikmed oluliseks, et valitsuskomisjonide vahelisel kohtumisel arutatakse võimalusi püügiaegade pikendamiseks ja ühtlasi käsitletakse rahvapäraselt hiina võrkudeks kutsutud püügivahendite kasutamise reguleerimist. “Selliste võrkude arvukus on põhjustanud mitmesuguseid probleeme: raskused põhjanoodaga kala püüdmisel, kalakaitseinspektorite töö märksa keeruliseks muutumine kalapüügi seaduslikkuse kontrollimisel jne.
“Eesti ja Venemaa kalanduskokkuleppele kirjutati esmakordselt alla 1994. aasta 5. mail,” meenutas Lauri Vaarja.
JAAN LUKAS
