Kui selle aasta veebruaris unistasid hokimängijad ja spordisõbrad väljakust, kus saaks aastaringi sportida ning mis tooks jäähoki viimaks ka päriselt Jõgevale tagasi, siis eile see unistus täitus.
Nimelt esitas Jõgeva hokimeeskonna kapten Raul Kivi idee aastaringselt kasutatavast spordiväljakust Jõgeva valla kaasava eelarve hääletusele. Ning võit toodi ka koju.
„Tuli teha rohkelt lobitööd ja see kandis vilja,“ rõõmustas Kivi pärast teada saamist, et kaasava eelarve võit tuligi Jõgevamaa Hokiklubile.
Kõigile kasutamiseks
„MTÜ Jõgevamaa Hokiklubi eesmärk on see, et loodavat platsi pole vaja ainuüksi jäähokimängijatele, vaid tervele kogukonnale sportimise ja vabaajaveetmise võimaluseks.
Hetkeseis on selline, et eelnevalt kasutada olnud plats muutub veoautode parklaks ja seal enam uisutada ei saa. Olemasolev koolidevaheline jääplats on väga kehvas seisus ja ebasobiva ilmaga ei võimalda normaalse jää tegemist ega uisutamist. Samuti on plats mõõtmetelt väike ja ei võimalda edasisi arenguid.
Jõgeva linnal on kehtiv planeering, kus jääväljaku saaks rajada Virtuse spordihoone tagusele platsile. Eesmärgina näeme jääd kasutamas jäähoki- ja curlingumängijaid, ilu- ja kiiruisutajaid, lasteaedasid, koole, asutusi ning kõiki kodanikke, kel huvi lihtsalt uisutamise vastu. Eelkõige mõtleme noortele, kellel oleks meie vallas üks sportimise või vabaaja sisustamise koht juures. Momendil on koolitamisel ka noortetreener, kelle käe alla saavad noored spordisõbrad tulevikus treenima tulla,“ märgiti kaasava idee kirjelduses.
Kaasava eelarve rahadest kaetakse aluspinna ettevalmistustööd, kaevetööd, dreenikihi ja killustikalus ca 1500 m2 ulatuses. Osa katab ka MTÜ Jõgevamaa Hokiklubi. „Hooaja vältel võtame enda kanda vee- ja elektriarved,“ täpsustas Kivi.
Tööd võivad kohe alata
Ehitustööd võivad kohe alata. „Vaja on pidada veel mõned läbirääkimised, aga põhimõtteliselt võivad tööd peale hakata,“ ütles Kivi. Ühtlasi saab väljak juba sügiseks valmis. „Terve suvi on meil veel ees. Selles mõttes oligi tore, et praegu oli kaasava eelarve hääletus, saame kohe töödega peale hakata,“ rõõmustas Raul Kivi.
Samas toonitas ta, et tulevikus loodetakse väljakut edasi arendada nii sponsorite, projektide kui ka omavalitsuse toel.
Põhjust rõõmustamiseks oli ka Jõgeva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhatajal Triin Pärsimil, sest vallaelanikud rääkisid hääletades rohkem kaasa kui varem. Oma hääle andsid 871 inimest.
„Sel aastal oli kolmandiku võrra rohkem hääletajaid võrreldes eelmise aastaga. Võib-olla oleks tahtnud ettepanekute laekumise osas näha rohkem piirkondade esindatust. Enamus olid Jõgeva linna ettepanekud. Ilmselt oli Jõgeva linnal ka natuke eelis, sest linnas oli varem kaasav eelarve ja inimesed oskasid sellega kaasa tulla,“ mõtiskles Pärsim.
Seitsmest ettepanekust neli olid aga sporditeemalised. „Ma arvan, et see on seetõttu nii, et need puudutavad paljusid,“ põhjendas Pärsim sporditeemade rohkust. Palju nähakse spordivõimaluste laiendamist või parandamist ka koolide juures.
„Lapsevanemad ja hoolekogud näevad, kui koolide juures on vajakajäämised. Ilmselt parandatakse spordirajatisi viimasena, sest koolidel on alati asju, mis vajaksid tegemist,“ märkis Pärsim.
Kuid rõõmu võib tunda, et inimestele kaasav eelarve korda läks. „See töötab väga hästi. Ja mida aeg edasi, seda rohkem läbimõeldumaks need ettepanekud lähevad,“ oli Pärsim positiivne.
KAASAVA EELARVE TULEMUSED
- Aastaringselt kasutatav spordiväljak Jõgevale, 248 häält
- Välijõusaali rajamine Torma spordihoone juurde, 217 häält
- Küüditatute mälestuskinnistu rekonstrueerimine, 139 häält
- Jõgeva linna välijõusaal, 98 häält
- Sadala kooli spordiväljaku korrastamine, 73 häält
- EELK Jõgeva koguduse maja aia ja uste uuendamine, muusikalise inventari soetamine, 57 häält
- Jõgeva Kultuurikeskuse kontsertklaveri renoveerimine, 39 häält
KERTTU-KADI VANAMB
