Ümbrikupalgad on Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu n-ö ümbrikus ligikaudu 6% töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. Maksu- ja tolliameti (MTA) riskianalüüsi kohaselt on töötasuga seotud maksuriskiga 20% Jõgeva maakonnas tegutsevatest ettevõtetest.
MTA töötajad tegid 2019. aastal Jõgevamaa ettevõtetes 11 tööjõumaksuga seotud kontrolli, mille tulemusena määrati kokku juurde üle 155 000 euro makse. Personaalseid nõustamisvestlusi peeti ümbrikupalgariski tõttu Jõgeva maakonnas 54 ettevõtte juhiga, pärast mida 34% ettevõtetest parandas oma maksukäitumist ja nende tööjõumaksu tasumine kasvas oluliselt.
MTA maksuauditi osakonna üksusejuhi Evelin Muttiku sõnul on Jõgevamaal ümbrikupalgaga probleeme nii kaubanduses kui ka majutus- ja toitlustussektoris ning ehitusvaldkonnas. „Ümbrikupalga maksmine on enim levinud tööjõumahukates sektorites, nagu seda on ka põllu- ja kalamajandus. Kuna kulu tööjõule (sh tööjõumaks) moodustab ettevõtte kulubaasist olulise osa, on kindlasti ettevõtja üheks motivaatoriks hoida ümbrikupalga maksmisel kokku tööjõumaksult.
„Üldiselt käivad ümbrikupalga probleemid käsikäes käibemaksupettusega. Näiteks kipub ümbrikupalku olema rohkem sektoris, kus on palju sularahaga arveldust (nt kaubandus, majutus-toitlustus, aga ka põllumajandus) või sisendkäibemaksuga seotud pettusi (nt ehitussektoris). Kindlasti on tööjõumaksuga seotud pettusi hooajalistes töödes, kus lühikese aja jooksul on vaja leida rohkem lisatöökäsi, kellele siiski püsivat tööd pakkuda ei ole. Selles osas ei erine Jõgevamaa ettevõtted teiste piirkondade ettevõtetest ning maksujärelevalve keerukuse poolest ei eristu põllu- ja kalamajanduse ettevõtted samuti,” selgitas Muttik.
Jõgeva maakonnas on maksuriskiga ettevõtete osakaal ligi 20%, Eestis tervikuna 23%. „Seega saab öelda, et Jõgevamaal on üldiselt olukord Eesti keskmisest veidi parem. Oma osa mängib siin kindlasti ettevõtete koguarv ehk kuna piirkonnas on väiksem hulk ettevõtteid, siis mõjutab mõne ettevõtte riskitaseme muutus kogu maakonna näitajat rohkem. Kuid kindlasti ei saa me rahule jääda, kui viiendik Jõgevamaa ettevõtetest saab oma konkurentsieelise maksupettuse kaudu,” rääkis Muttik.
Ümbrikupalga puhul on alati kaks poolt – tööandja ümbrikupalga maksjana ja töötaja ümbrikupalga vastuvõtjana. „Oleme rakendanud ümbrikupalga juhtumites ka töötaja vastutust, et inimesel on tuludeklaratsiooni esitamisel kohustus vaadata eeltäidetud deklaratsiooni andmed üle ning märgates, et seal on jäänud osa tasust deklareerimata, tuleb see endal teha ning sellelt arvestatud tulumaks tasuda,” märkis Muttik.
Töötaja saab e-MTAs oma sissetulekutel jooksvalt silma peal hoida ja veenduda, kas tööandja deklareerib kogu töötasu. Ametlikult palgalt arvutatakse riigilt saadavaid hüvitisi, puhkusetasu ja pensioni, samuti annab see aluse pangalaenu taotlemiseks.
INDREK SARAPUU
