Looma asuti kohe terve perega lähemalt uurima ning laste poolt internetist leitud info põhjal jõuti järeldusele, et tegemist on villkäpp-krabiga: eluka sõrgade ümber oli pehme villa moodi kiht. Teada saadi sedagi, et tegemist on mereelukaga, kellel ei peaks mingit asja olema Kuremaa järves ringi konnata.
?Olen Kuremaa järvest kala püüdnud seitse-kaheksa aastat, aga midagi sellist pole ma küll veel välja tõmmanud,? ütles Mati Kärmas. ?Mõned vähid on mõrda roninud, aga krabi küll mitte.?
Kiiruga otsiti krabile ajutine elupaik ? selleks sai plastvann. Kuigi ruumi pole seal palju, demonstreeris krabi kohe oma isikupärast, külg ees liikumisviisi. Üsna pea tekkis arvamus, et krabi võiks n-ö koduloomaks jätta ning tema jaoks akvaariumi muretseda. Kärmase pere lapsed panid krabile nimegi ? Kroket.
?Lapsed uurisid, et väga palju vett krabi elamiseks ei vajavatki,? ütles Mati Kärmas. ?Ja söövat see merepõhjas elav loom seda, mis n-ö eest ära ei uju. Meie andsime talle näiteks surnud kala. Sõi küll.?
Paljudes maades on krabi isegi ihaldusväärne kõhutäide. Mati Kärmas sellist elukat oma taldrikult leides siiski vaimustusest ei pakataks.
?Ma ei söö isegi vähki, krabist rääkimata,? ütles ta.
Küsimus, kuidas krabi Kuremaa järve võis sattuda, on paraku senini vastuseta.
?Kuigi tegemist on tulnukliigiga, on krabisid Eesti rannikumerest aeg-ajalt ikka leitud,? ütles telefoniusutluses Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse direktor Ain Järvalt. ?Mereinstituudi seirevõrkudessegi on mitu krabi jäänud ja sealne teadur Markus Vetemaa on need meile toonud. Paraku pole nad meie akvaariumides vastu pidanud kauem kui paar-kolm nädalat.?
Ain Järvalti sõnul on kõige tõenäolisem, et keegi on kusagilt mujalt toodud krabi lihtsalt Kuremaa järve lahti lasknud. Mida tegelikult poleks tohtinud teha.
?Veeloomade ilma vastava loata ühest veekogust teise ümberasustamine on looduskaitseseadusega keelatud,? ütles Ain Järvalt. ?Sellise tegevuse tagajärjed on ju ettearvamatud.?
Ka Tartu Ülikooli koosseisu kuuluva Eesti Mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa pidas kõige tõenäolisemaks, et keegi isehakanud looduse ümberkujundaja on krabi Kuremaa järve lasknud: selleks, et oma käe peal merest sinna jõuda, oleks pidanud loom Narva kosest üles ronima.
?Eesti rannikujõgesid mööda üles on krabid küll liikunud,? lisas Eesti Loodushoiu Keskuse kalauurija Meelis Tambets. ?Aga et siseveekogudest sellist looma oleks leitud, pole ma küll kuulnud.?
Kiiruga internetis sorinud, ütles Tambets, et esimesed krabid toodi Hiinast Euroopasse laevade ballastveega XX sajandi alguses. Ning et Eesti vetest leiti krabi esimest korda 1933. aastal Vormsi lähedalt.
?25-30 cm pikkune villkäpp-krabi on täiskasvanud loom, aga kuidas ta siseveekogusse sattuda võis ning kui kaua ta üldse talle võõras magedas vees elada suudab, ei oska ma ilma asja põhjalikumalt uurimata öelda,? sõnas Tambets.
RIINA MÄGI
