On alanud suur kevad lume sulamise ja vihmasadudega. Seega ei ole kaugel aeg, kus hakid, rongad ja varesed hakkavad endid pesadele sättima, et haududa välja uued linnud niigi suurtele hordidele lisaks.
Mul on tunne, et meie ümber elavad inimesed, eriti keskkonnakaitsega tegelevad, on pimedad või kurdid.
Kas tõesti ei hakka silma, et varahommikul mustendab taevaalune hakkidest, kes lendavad suure kisaga endale süüa otsima, ja õhtul jälle linna tagasi öömaja otsima.
Eriti kole oli talvel, kui maad kattis sügav lumi ja söögipoolist polnud võtta. Mind tegi see härdaks ? on nad ju elavad hinged. Hakkasin linde söötma, kuigi teadsin, et see mõnedele majaelanikele ei meeldinud. Mõned hakid läksid nii julgeks, et käisid aknalaualt süüa küsimas. Meenus vanasõna ?Häda ajab härja kaevu?. Nii nad harjusid mu aknalaual käima ja ?tänutäheks? sinna ka mustust tegema. See ei olnud meeldiv ja küllap tegid nad seda teiste korterite aknalaudadelegi. Meele tegi rõõmsaks, kui nägin, et ka teised söödavad linde.
Selle jutuga ei kutsu ma inimesi üles linde söötma, vaid tahan paluda inimesi, kelle kompetentsi kuulub keskkonna kaitsmine: hävitage linnupesad enne, kui sealt noored linnud taeva alla lendama hakkavad!
Vastasel juhul võime kindlad olla, et nad varsti meile pähe lasevad ? teate isegi, mida.
ELSA AUNPUU
