Üleminek alternatiivenergiale on trend, mida ei saa enam peatada

Päikese- ja tuuleenergia on tänapäeval kõige kiiremini kasvavad energiaallikad. Nende osakaal kogu rikaste riikide klubi OECD 37 riigi elektritoodangust on kuue aastaga kahekordistunud, kuid nafta- ja söeküttel põhineva energia asendamiseks peab see veel omakorda kolmekordistuma.


Taastuvenergiasektorisse kuuluvad noteeritud ettevõtteid ei tohiks kindlasti tähelepanuta jätta, sest fossiilsetest kütustest eemale liikumine on kujunemas pikaks, kindlaks ja oluliseks trendiks.
2008. aasta finantskriis oli taastuv-energia kasutuselevõtuks tehtud investeeringute jaoks selge tagasilöök. 2009. aastal katkes taastuvenergiasse tehtavate investeeringute senine suhteliselt järsk kasvutrend. Euroopas ja USAs langesid investeeringud maismaal toodetud tuuleenergiasse 40 protsenti. Hoolimata märkimisväärsest taastumisest 2010. aastaks ei ületatud varem püstitatud rekordeid enne 2014. aastat.
Viimase 12 aasta jooksul on toimunud kiire tehnoloogiline areng. Täna on olemas juurdepääs ka uudsetele lahendustele, mis võimaldaksid suisa 100-protsendilist üleminekut taastuvale elektrienergiale.
Päikesepaneelidega toodetava ühe kilovatt-tunni elektrienergia tootmise kulu on langenud vähem kui kuuendikuni 2009. aasta tasemest. Maismaatuuleparkide maksumus on poole võrra vähenenud. Paljudel juhtudel võivad fossiilsetel kütustel põhinevate alternatiivide heitmekoguste hinnakujundused tugimeetmed ja/või süsteemid anda taastuvenergiale veelgi suuremaid eeliseid. Toetused ja määrused võivad muidugi mõjutada ülemineku kiirust veelgi.
Teine oluline erinevus võrreldes 2009. aastaga on see, et keskpangad on finantskriisi vältimiseks sekkunud kiiresti ja jõuliselt. Seekord pole finantssüsteem see, mis on katki. Krediidikriisi saab loodetavasti 2020. aastal vältida.
Tervishoiukriisi otsene mõju on loomulikult negatiivne ka taastuvenergia sektoris. Elektrihinnad on langenud madalama nõudluse ning maagaasi, kivisöe ja mitmetes võtmepiirkondades ka süsinikdioksiidi saastekvootide hindade languse tõttu.
Langevad naftahinnad avaldavad negatiivset mõju ka investeeringutele taastuvenergiasse – mitte sellepärast, et naftat kasutatakse elektrienergia tootmiseks, vaid seetõttu, et see pidurdab paljude naftafirmade kavandatud hiiglaslikke investeeringuid taastuvenergiasse.
Ehkki päikese- ja tuuleenergia on nüüdseks saanud konkurentsivõimelisemaks, tuuleenergia moodustab OECD elektritootmises ainult 8 protsenti, päikeseenergia 3,5 protsenti ja geotermiline energia vaid 0,5 protsenti.
Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele juba toimub, kuid teha on veel palju ning stimuleerivad meetmed võivad seda protsessi veelgi kiirendada.

Peeter Koppel,
SEB privaatpanganduse strateeg

blog comments powered by Disqus