Ülekaalulisus annab märku ka Jõgevamaal

Eesti riigi terviseprofiilist nähtub, et ebatervislik toitumine on Eestis suur rahvatervise probleem. Ligi pool täiskasvanutest ei söö iga päev puu- ega köögivilju. Seevastu Euroopa Liidu keskmine on selles vallas kolmandik täiskasvanutest.


Ülekaalulisusega võitlevad ka Jõgevamaa inimesed. Värske Jõgevamaa terviseprofiili andmetel oli 2011. aastal maakonnas 31,6 protsenti meestest ja 16,1 protsenti naistest rasvunud, mis on tõsine riskitegur. Jõgevamaa inimesed söövad võrreldes Eesti elanikega vähem puu- ja köögivilju. 2010. aasta seisuga sõi vähemalt kuuel päeval nädalas värskeid puuvilju või marju 23,7 protsenti maakonna elanikest.

Ülekaalulisus suur

„Kui palju lapsi on Jõgeval ülekaalulised, ei oska ma öelda. Minu juurde nad selliste probleemidega ei pöördu. Ülekaalulisus keskealiste ja vanemaealiste seas on küll märkimisväärselt suur, eriti naissoo puhul, nendib ka Jõgeva haiglas kardioloogina töötav Eevi Maiste.
Põhjusteid toob ta mitu. „Ilmselt on selle põhjus heaolu kasv ja pidev ülesöömine, sest ei möödu ühtegi sündmust (teater, kino, näitused, laadad jms), kus tingimata süüakse, ehkki on tuldud kodust ja ilmselt eelnevalt kõht täis.
Energiatarbimise ja söömise vahekorrast on enamikul kaunis udune ettekujutus, ka televisioonis pidevalt näidatavad kokasaated ei ole suunatud mitte kalorite hulga hindamisele, vaid maitseelamustele ja tarbimisele. Teiseks põhjuseks on muidugi vähene liikumine, sest praegune elustiil nõuab auto kasutamist, lapsed tuuakse ja viiakse kooli, lasteaeda ja treeningtundi autoga, nii liikumisharjumust ei tekigi. Ka täiskasvanud kasutavad pikkade vahemaade tõttu tööl, poes ja muudes vajalikes kohtades käimiseks autot,“ selgitab Maiste.

Ei jõua abivajajateni

Kuigi tervislikest eluviisidest räägitakse aina enam, tundub uskumatuna, et vaevleme ülekaalulisuse käes. „Hoolimata tervisliku eluviisi propagandast ei jõua see nendeni, kellele eriti vaja oleks. Üldiselt võib inimeste reaktsiooni tervisesoovitustele jagada kolme rühma – esiteks need, kes järgivad nõuandeid nii eluviisis, liikumises kui ka toitumises, teiseks need, kes küll noogutavad nõusolekumärgiks, aga ei tee midagi, ja kolmandad, kes teevad soovitustele vastupidi. Alati leidub põhjendusi, miks ei ole võimalik midagi muuta,“ sõnas kardioloog.
Ülekaalulisus on suhkruhaiguse, mille levik on kogu maailmas tõusutrendiga, suuremaid riskifaktoreid.
Siiski annab Eevi Maiste soovitused, millega saaks vältida ülekaalulisust või vähendada üleliigset kehakaalu. „Esiteks tuleks üle vaadata elurežiim. Siia kuulub nii päevarežiim, uni ja selle rütm kui ka toit ja kehaline koormus. Ebaregulaarse elurütmiga on toitumine ebakorrapärane, veresuhkrutase kipub kõikuma, soodustades rasvumist ja II tüübi diabeedi teket. Ebaregulaarne ja ebapiisav unerežiim põhjustab pidevat väsimust, mida püütakse kompenseerida energiajookidega. Teiseks peab toitumine olema korrapärane, vähemalt kolm korda, parem neli korda päevas.
Terve inimene võib süüa täiesti tavalist toitu, soovitav on rohkem kasutada madala glükeemilise koormusega toite. Need on toidud, mis tõstavad veresuhkrusisaldust aeglaselt – vähem töödeldud ja suurema kiudainete, valgu ja rasvasisaldusega toidud,“ andis Maiste nõu.
Siiski tuleb konkreetsemate nõuannete saamiseks pöörduda dieedinõustaja jutule. „Kergem on kaalu säilitada, kui vähendada, seepärast tuleks juba viie kg lisandumisel vähendada söögi kogust, mitte kasutada „imedieete“. Kindlasti tuleb vältida söögikordade vahel näksimist. Süüa tuleks aeglaselt, mitte ahmides, siis tuleb täiskõhutunne kiiremini,“ nentis Maiste.

Tasub treppidest käia

Dieetõega nõupidamine, kuidas vähendada kalorsust, samal ajal süüa normaalselt ja maitsvat toitu, pole kindlasti üleliigne. „Füüsilisest koormusest on räägitud palju, kuna liikumine alandab veresuhkru ja kolesterooli taset, paraneb lihaste verevarustus ja jõudlus, seedetegevus ja uni, samuti meeleolu ja enesehinnang. Arvatakse, et nn kaamosedepressioon on just seotud vähese liikumisega pimedal ajal. Soovitav on liikuda keskmise koormusega umbes 60 minutit iga päev või käia mööda treppi üles-alla 30 minutit. Kui alguses ei jõua nii palju, siis alustada vähemast ja tõsta koormust kahe kuni nelja kuu jooksul,“ andis Maiste nippe, kuidas alustada liikumisega tasapisi. See tuleb kasuks nii meeleolule kui ka südamele.
„Tuleb meeles pidada, et juba Konfutsius ütles, et pole tähtis, kui aeglaselt sa lähed, peaasi, et sa seisma ei jää. Kehakaalu langetamisse pärast 70 eluaastat tuleb suhtuda ettevaatlikult, kuid liikumisharjumus, eriti liigeste liigutamine, on hädavajalik. Tuleb meeles pidada, et loota liigese proteesimise järel, et liikumine lihaste treenimiseta taastub, on sama, kui loota, et auto hakkab sõitma ratta vahetamise järel mootorit käivitamata. Ühiskondlikud spordiüritused (triatlon, maratonid jm) innustavad kindlasti treeningule ja propageerivad liikumist. Tuleb ainult õigesti hinnata oma treenituse astet ja ohte, milleni viib ülepingutus. Kõigil on võimalik end eelnevalt testida ja saada häid näpunäiteid TÜ kliinikumi spordimeditsiini osakonnas. Samuti on võimalik anda mõningaid nõuandeid Jõgeval tehtud koormustestide alusel,“ ütles Maiste.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus