Täna on Betti Alveri muuseumis Uku Masingule pühendatud kirjanduspäev. Alveri kaasarbujaid meenutatakse muuseumis igal aastal ja tänavu möödus 100 aastat Uku Masingu sünnist.
Kirjanduspäev algab kell 11 Anne Maasiku lauludega Uku Masingu tekstidele. Maasik on neid laule laulnud juba palju aastaid, Jõgevalgi varem — koos Heikki-Rein Veromanniga.
Kohal on ka filmitriloogia “Masingu maastikud” autor Vallo Kepp, kes räägib filmi saamisloost ja kommenteerib selle rõhuasetusi.
Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru kinnitusel on tegemist väga huvitava materjaliga, kus on kasutatud Masingu enda loenguid, mis ta pidas Usuteaduse Instituudis, samuti on intervjueeritud Masingut tundnud inimesi, näiteks Viivi Luike, Jaan Toomingat ja Toomas Pauli.
Vallo Kepiga tihedat koostööd teinud Külliki Kuusk, kes kirjutab doktoritööd Masingust kui luuletajast, räägib täna “Uku Masingu eluloo albumi” saamisloost.
Tervikuna veel hoomamatu
“Masing tervikuna on meile veel hoomamatu. Juba saadakse ühele poole tema luule ja esseistika avaldamisega, aga kui me Alveri ja Talviku puhul saame rääkida ka kirjandusloolisest tõlgendusest — nad on määratletud ja nende tähendust on mõistetud — , siis seda päris hästi veel ei teata, kes Uku Masing oli,” rääkis Muru, pidades Masingut arbujatest kõige mitmekülgsemaks, kõige erilisemaks, kõige huvitavamaks ja ka kõige vastuolulisemaks.
“Täna me räägime Masingust kui poeedist ja lõpuks avame ka näituse tema maalidest ja kalligraafilistest töödest. Sellist inimest aga, kes kogu tema spektrit või n-ö lehvikut hoomaks, polegi olemas. Siis peaks kokku tooma Linnart Mälli, Toomas Pauli ja Hando Runneli näiteks. Ja kunstiteadlane kuluks ka ära, kes piltidest räägiks,” selgitas Muru.
“Uku Masing oli nõukogude ajal keelatud ja põlu all, seepärast ongi temast nii vähe teada. Raske on oletada, kas ta oleks midagi rohkem loonud, kui ta poleks olnud sellises isolatsioonis, sest ta avaldamisvõimalused olid pea olematud. Tema mõju ja tähendus oleks teises olukorras olnud hoopis teine ning tunnustamatus ja isolatsioon tekitasid talle tublisti depressiooni,” tõdes Muru.
Opositsioonis olemine sisse kodeeritud
Samas ei mahtunud Masing Muru kinnitusel n-ö raamidesse kunagi. Ta erines teistest ka akadeemilise pere üldpildis ja Pätsi rezhiimigagi oli ta oma vaadetelt opositsioonis.
“Tema sisse on ehk kodeeritud opositsioonis olemine, ja mitte ainult poliitilise süsteemi suhtes. Ta oli ka väikekodanliku mõttesüsteemi vastu ning ei sallinud nn jüngerlust ehk seda, et keegi teda mehhaaniliselt järgib.
Loodus polnud tema jaoks anonüümne dekoratsioon, ta tundis taimi väga põhjalikult. Ta teadis ka seda, kuidas lihtinimene mõtleb, aga see käis talle närvidele. Ta ei leppinud sellega, et enamus inimesi pole täiskasvanuks saanud, ta oli arvamusel, et oleks aeg edasi kasvada. Ta uskus, et ideaali peab taotlema.”
Toomas Muru sõnul hakkavad Betti Alveri kaaslased arbujad järjest 100 saama. Järgmisel aastal pühendatakse kirjanduspäev Bernhard Kangrole.
iii
JAANIKA KRESSA
