Üks sotsialistlik mõtteavaldus

Kogumispensioni teema on parajalt hell olnud paljudele inimestele. Sest algul pakutu ja kujunenud tegelikkus erinesid päris kõvasti. Mitte ainult kolmanda samba puhul vaid ka teise, selle poolkohutusliku (vastavalt sünniaastale) puhul. Eks tegi nii mõnegi inimesel hinge täis.
Nüüd on siis raha vaba ja otsustada võib ise, aga vabadus on vastutus.
Kel majanduslikku mõtlemist ja/või majandusharidust, neile on see kindlasti kergendus ja nüüd hakkavad nad tegema õigeid otsuseid, mis neile muretu pensionipõlve kindlustavad.
Need, kel ettevõtlikkust jätkub, aga ettevalmistust ja teadmisi mitte, hakkavad mängima „lotot“ kõigi erinevate võimaluste vahel. Kindlasti pole vähe ka neid, kes oma pensionitagavarad kiiresti mõistlikumatel ehk vähem mõistlikumatel viisidel ära realiseerivad. Usun, et majandust elavdab see järgmisest septembrist mingisugusel määral kindlasti. Aga mis hiljem saab? Rahvapension on nagunii elamiseks sündsusetult väike. Paratamatult seab see rohkem kohustusi omavalitsustele, kes oma vaesed ikka kuidagi ära toitma-katma peavad.
ANDRA KIRNA