Millises Ukraina firmas ta tulevikus töötama hakkab, seda tütarlaps praegu veel ei tea. “Mul on aega ringi vaadata ja mõelda,? ütles ta. Põltsamaal töötab ta aprilli lõpuni.
Toiduainetööstus meelitab teda sellepärast, et siin saab näha oma töö tulemusi.
Felixisse tuli Moskva Riikliku Ülikooli Sevastoopoli filiaalis managementi õppinud tüdruk sooviga näha, kuidas Euroopa Liitu astunud Eesti toiduainetööstuse ettevõttel läheb.
Välisriigis töötamine tähendab võõrast keelekeskkonda, iseseisvust ja enda tõsist proovilepanekut. “Kindlasti võin poole aasta pärast Põltsamaalt lahkudes sellest raamatu kirjutada, mida kasulikku olen õppinud. Saan siit rohkesti uusi teadmisi. Pean kodust kaugel üksi hakkama saama. Siin tuleb vastutada, võtta vastu otsuseid, samuti näen, kuidas palju sõltub ainult minust,? tõdes tüdruk.
Tudengitel raskem välisriikidesse saada
Ülikooli lõpetas Tetyana tänavu kevadel. Töölemineku asemel otsustas ta aga osaleda rahvusvahelises üliõpilaste praktikavahetuses. Praktikal oli ta seni olnud pankades.
Toiduainetööstused on Ukrainas tunduvalt suuremad kui Põltsamaal ja kindlasti rohkem spetsialiseerunud, teab Tetyana.
“Saan siin kurssi erinevate osakondade tööga. Kui Ukrainasse tagasi lähen, siis jõuan veel otsustada. Praegu tundub küll, et valin sarnase töö, st otsustan turunduse kasuks, aga seda on veel vara lõplikult paika panna,? rääkis Tetyana ja lisas, et pole oluline, kas ta leiab rakendust turunduses või mujal.
Kõige tähtsamana toob aga Tetyana välja, et ta õppis Eestis vara ärkama. Ta elab Tartus ühiselamus ja sõidab koos kolleegidega Põltsamaale tööle. Eesti keeles oskab ta juba neljani lugeda ning “tere hommikust? ja “head aega? öelda. Keeleõppimise võtab tüdruk kindlasti käsile.
Ukraina üliõpilastel on Tetyana Kolyaka sõnul hoopis raskem välisriikidesse praktikale saada. Tööle asuvad tudengid samuti nagu Eestiski õpingute ajal. Samuti on tema hinnangul kõrgkoolide programmides liiga vähe praktikat ja sellepärast kipuvad lõpetanud olema eluvõõrad.
Ettevõtetes eriti tudengeid praktikal näha ei soovita, arvatakse, et nad segavad, neil on tuul peas ja üleüldse on noored liiga targad ja oma oskustest väga heal arvamusel. “Praktikat peaks muidugi palju rohkem olema,? tõdes Tetyana.
Kardab külma talve
Eestis on Krimmist pärit tüdruku jaoks natuke liiga külm Teda hirmutab, et talv on veel ees.
Praegu on ta käinud vaid korra töö asjus Tallinnas, mujal Eestis pole õieti veel jõudnud ringi sõita. Kindlasti tahab ta näha Eestit nii palju kui võimalik. Seni tuleb veel põhjalikult Põltsamaaga tutvuda.
Tartus elab Tetyana kinnitusel väga palju endistest liiduvabariikidest pärit üliõpilasi ? Venemaalt, Gruusiast, Valgevenest, Moldovast. Nende noortega ta põhiliselt suhtlebki. Tartu meeldib talle just sellepärast, et linnas on väga palju noori.
HELVE LAASIK
AESEC pakub võimalust saada kogemusi
AIESEC on rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon, mis tegeleb noorte liidrite arendamisega läbi juhtimis- ja rahvusvahelise kogemuse.
*On esindatud ligikaudu 800 ülikoolis ja 100 riigis.
*Pakub noortele võimalusi eestvedamiseks ja juhtimiseks, rahvusvahelise kogemuse saamiseks, personaalse võrgustiku loomiseks ning iseenda paremini tundma õppimiseks ja parema tuleviku ülesehitamiseks.
*Praktikavahetus välisriigis on üks kogemusi.
*Teises riigis saab elada ja töötada 2-18 kuud.
*Tuleb teha erialaselt või ühiskondlikult välja kutsuvat tööd, panna end professionaalselt proovile ja laiendada oma rahvusvahelist tutvusvõrgustikku.
*Igal aastal saadab AIESEC välismaale elama ja töötama ligi 4000 noort.
*AIESEC Eesti vahendusel on praktikavahetusel käinud juba 150 noort.
*Sobivat töökohta saab meie tudeng valida 100 riigi ja enam kui 4000 ettevõtte või MTÜ seast.
Allikas:www.aiesec.ee
