2003. aastal suure käraga loodud ühiskondlikku kokkulepet propageerima loodud Ühiskondliku Leppe Sihtasutusest pole täna enam palju kuulda. Ometi eksisteerib president Arnold Rüütli toetusel ellu kutsutud sihtasutus presidendi nõuniku Andra Veidemanni ja Agu Laiuse juhtimisel vaat et suuremategi rahasummade toel tänagi. Mõne töötajaga sihtasutus on paari aasta jooksul kulutanud eksisteerimisele ja ühiskondliku leppe mõtte propageerimisele juba 7,5 miljonit krooni. Ühiskondliku leppe memorandumile alla kirjutanud 57 organisatsiooni seavad keskseks eesmärgiks Eesti elanike elatustaseme kahekordistumise aastaks 2015. Leppel puuduvad aga võimuparteide allkirjad. Kokkuleppe idee ellukutsuja president Arnold Rüütel on asjade käiguga rahul hoolimata asjaolust, et ühiskondliku leppe teema pole enam ajakirjanduses kuigi atraktiivne. «Ega see ei tähenda, et leppe protsess soiku on jäänud. Vastupidi ? aega ja energiat saab nüüd suunata otse sisulisele tööle,» kirjutab Rüütel e-kirjas. «See kontor on oma aja ära elanud,» leidis reformierakondlasest Riigikogu liige Meelis Atonen. «Kui ikka suured erakonnad ei lähe asjaga kaasa, siis võiks vaadata peeglisse.» Atoneni sõnul ei saa aga sihtasutuse riigieelarvelist rahastamist paugupealt lõpetada, sest see on peen poliitika. «Vaadake, kes võimuerakondadest on selle asja taga ja kes on omakorda selle erakonna taga,» vihjab ta asjaolule, et leppe idee ellukutsuja on Rahvaliidu taustaga president Rüütel. VOOREMAA
