Ühinemine lähedaste poliitiliste erakondadega mõjub Rahvaliidule soodsalt

Erakonnad järgivad põhiseisukohti, millest taandumine oleks valijaskonna petmine. Rahvaliidule on püsihuvideks eestluse elujõu kaitsmine, ühiskonna sotsiaalmajanduslik tasakaalustamine, loodusvarade säästlik kasutamine.

Samal ajal peavad erakonnad poliitika kavandamisel ja täideviimisel toimima arenevate organisatsioonidena. Areng tähendab ka uuendusi. Tulevikule mõeldes tuleks erakondadel määratleda konkreetsemalt oma positsioonid parem-vasak skaalal.

Oluline koostöö

Arvestades eeltoodut, võib muutuda aktuaalseks sarnaste põhimõtetega erakondade tihedam koostöö, pikemaajalises perspektiivis ka erakondade liitumine. Praegusel poliitikamaastikul paikneb Rahvaliit tsentrist mõnevõrra vasakul, mida tõendab mitmete inimrühmade sotsiaalsete vajaduste oluline esiletõstmine ja kaitsmine. Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni initsiatiivil on suurenenud lastetoetused, pensionid, õpetajate töötasu. Rahvaliit toonitab vajadust tunnustada vanemate põlvkondade tööd, loeb oluliseks austavat suhtumist emadesse-isadesse, vanaemadesse-vanaisadesse. Kui mõned erakonnad loovad nüüd ?rohelist? tiiba, siis Rahvaliidule on rohelisus püsiväärtuseks, mis väljendub lugupidavas suhtumises ümbritsevasse looduskeskkonda, et see säiliks puhta ja tervislikuna ka tulevastele põlvedele.

Lähedased vaated sotsiaaldemokraatidega

Praeguse Eesti poliitilistest jõududest on Rahvaliidul kõige lähedasemad seisukohad Keskerakonnast eraldunud sotsiaalliberaalide ja Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Kongressil kostus arvamusi, et just need poliitilised jõud võiksid olla arvestavamad koostööpartnerid Rahvaliidule, välja on pakutud ka ideid erakondade ühinemiseks tulevikus.

Ühinemisküsimus otsustatakse demokraatlikult erakondade kongressil. 9020 liikmega Rahvaliidul kui Eesti suurimal erakonnal kujuneb võimalikus ühinemisprotsessis juhtiv roll.

Mitmed viimase aja sündmused viitavad Rahvaliidu poliitiliste positsioonide tugevnemisele. Erakonda pole põhjust nimetada ainult maaparteiks, sest populaarsus ja liikmeskond on suurenenud ka linnades. Tallinnas kuulub Rahvaliit koalitsiooni ning erakonnale kuulub abilinnapea ja linnaosavanema ametikoht. Kui järgida erakonna liikmete vanust, on nii-öelda keskmiseks rahvaliitlaseks 45-aastane Eesti naine.

Partei ei muutu lausvasakpoolseks

Järjest sagedamini astub erakonda aga noori. Toetajad- poolehoidjad ootavad Rahvaliidult ennekõike otsustavaid tegusid inimeste elujärje ühtlustamiseks ja sotsiaalsete vahede vähendamiseks. Sarnase maailmavaatega erakondade kaasamine oma tegevusse tugevdab veelgi Rahvaliidu mõjujõudu ja suurendab eeldatavasti ka valijaskonda.

Kartused, et Rahvaliit pärast liitumist vasakpoolsemaks muutub, on asjatud, sest küllalt konservatiivses Eesti ühiskonnas peaks olema lausvasakpoolsus välistatud, sest suurem jagu inimesi on rahvusliku ja alalhoidva mõttelaadiga.

URMAS PIRK, Rahvaliidu Jõgevamaa organisatsiooni esimees

blog comments powered by Disqus