Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi korraldatud uuringu järgi võiks elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.
Uuringus kasutati lapse kulude hindamiseks kaht metoodikat – võrdlevanalüüsi ja standardeelarvet.
Lapse minimaalse ülalpidamiskulu väljaselgitamiseks võeti mõlema meetodi puhul arvesse lapse vanust, piirkonda, kus laps elab ja laste arvu peres ning analüüsiti piirkonniti ja vanuserühmade kaupa kulutusi, mis on vajalikud, et tagada lapse mitmekülgne areng.
Vanusegruppe omavahel võrreldes tuli välja, et rohkem kulub raha lapse kohta imiku- ja väikelapseeas ning teismeliste puhul. Juhul kui peres kasvab rohkem kui üks laps, on keskmine kulu ühe lapse kohta väiksem kui ainult ühe lapsega peredes.
„Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod).
Uuringu koostajad soovitavad uue meetodi kasutuselevõtu korral elatise summat igal aastal tarbijahinnaindeksiga korrigeerida ning iga viie aasta tagant kas standardeelarved tervikuna üle vaadata või uuesti võrdlevanalüüs teha,“ ütles uuringu üks autoreist, RAKE analüütik Kadri Lees.
Mõlema meetodi järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud seega lapse kohta väiksemad kui praegune miinimumelatise summa, milleks on 292 eurot kuus.
Uuringu koostajad toovad välja, et lisaks uuringus analüüsitud lapse minimaalsele ülalpidamiskulule tuleks elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta elatist maksma kohustatud vanema sissetulekut, toetusi, suhtluskorda ning elatist maksma kohustatud vanema teisi lapsi.
VOOREMAA
