Käesoleva õppeaasta algul külastati ühe objektina piimandusmuuseumi Imaveres, kus saadi väga hea ülevaade piimamajanduse arengust Eestis.
19. sajandi 60ndate aastate lõpul hakati Eestis panema suurt rõhku piimanduse arendamisele. 19. sajandi lõpuks oli Eestis ligi 200 mõisameiereid. Neid rajati ka taludesse. Sangaste krahv Berg pälvis 1909. aastal Põhja-Liivimaa näitusel omaleiutatud piimajahuti eest kuldmedali. Peamiselt müüdi tollal võid. 1937. aastal tunnistati Eesti või Berliinis ülemaailmsel võistlusel II koha vääriliseks. Korraldati põllumajandusnäitusi, ilmusid põllumajandusajakirjad “Põllumees” 1895, “Põllutööleht” 1906, “Talu” 1911.
1906. aastal, seega 100 aastat tagasi üüris Kaarepere valla mees Hans Jürjenson Jõgeva valla Ellakvere küla Iisaku talu peremehelt Hans Nuudilt Pedja jõe ääres oleva väikese elumaja. Ühe suurema kambri ehitas ta ümber meiereiruumiks, kus olemas koorelahutaja ja käsitsi ümberaetav võimasin. Seejärel hakkas Hans Jürjenson ümbruskonna külade talupidajatelt piima kokku ostma ja sellest võid valmistama.
Jõgeva küla talud viisid esialgu igaüks oma piima Pedja jõe äärde heinamaale. Sealt laaditi piimanõud künasse ja veeti üle jõe meiereisse. Hiljem hakkasid talud järjekorras mitme peale piima jõe äärde kokku viima. 1907. aastal, kui muretseti suurem koorelahutaja ja võimasin, mida hobusega ümber ajada sai, pidi iga piimatooja järjekorras ühe päeva tasuta meiereis oma hobusega töötama. 1910. aastal meierei likvideeriti, sest omanik kolis Tallinna. Samal põhimõttel töötas meierei 1909. aastani ka Painkülas.
Jõgeva piimaühisus, mis tegutses 1928. aastani, asutati 1910. aastal Jüri Vassili eestvõttel.
alustati ajakohaste meiereihoonete ehitamisega ja 1919 alustas tööd Tartu Piimatoodete Kombinaadi Jõgeva tsehh.
Tänapäeval on suured piimakombinaadid suuremates keskustes.
EINO VESKIS,
ajalooõpetaja
