Muu elu liigub koos riigiga
Jõgeva, aga ka kõigi teiste piirkondade arengumootoriks (õigemini arengupiduriks) on inimeste (rahavaldajate) suhtumine. Seni, kuni ei teki teatavat kriitilist massi inimesi ja asutusi, kes üldse oleksid nõus midagigi väljaspool Tallinna tegema, ei saa me rääkida tõsiseltvõetavast konverentsiturismist, ettevõtluse arengust ega ka regionaalpoliitikast.
Viimase 15 aastaga on Tallinn Eesti inimkapitalist tühjaks kurnanud, pakkumata vähimatki võimalust teistel regioonidel areneda. See ongi regionaalpoliitika aŽ la Estonia. Väiksematest kohtadest on kõikvõimalikud riigiasutused koondatud suurematesse. Sellele on samaga vastanud ka ettevõtlus. Seega riigi sihipärane tegevus erinevate piirkondade erinevas arendamises on ilmne ja tuvastatav. Eestis ei ole peaaegu ühtegi võimsat ettevõtet (va Ida-Virumaa elektri- ja põlevkivi ettevõtmised), kes suudaks mingit kindlat regiooni järje peal hoida.
Seega on riik oma rahaga suurimaid ettevõtluse püstihoidjaid. Et Tallinnas (ja õige natuke ka Tartus) asub lõviosa riigiasutustest, on end sinna kokku kogunud ka ettevõtlus.
Lahendus, mida ka varem on välja pakutud, oleks see, et igas maakonnas peaks olema üks ministeerium ehk mingi ala kõrgeim riigivõimu organ. Kui riigivalitsemine Tallinnast ära kolida, jäävad aga tühjaks ka sealsed kõikvõimalikud viimasel kümnendil püstitatud büroohooned, sest Eestis liigub ettevõtlus koos riigiga.
Ma ei usu jutte efektiivsuse kaost detsentraliseerituse tingimustes, see näitab lihtsalt küündimatust. Asi on suhtumises ja asi on tahtes. Kui riigivalitsemine ei saa lahti Tallinna-kompleksist, ei ole ka ülejäänud Eestil erilist tulevikku.
Teatud nisi-tegevus jääb loomulikult alles, kuid maakonna kui institutsiooni tegevus ja areng mõistagi lakkavad.
RISTO METS
Turist ei too infrastruktuuri
No saage, sõbrad, ükskord ometi aru, et turismis näeb enda jaoks võluvitsakest mitte ainult Jõgeva, vaid kõik Eesti 15 maakonda. Ja mil viisil kavatseb Jõgevamaa konkureerida Tallinna vanalinna, Saaremaa või Pärnuga?
Oletame, et turisti huvitabki ilus loodus, ta käib siin ära, vaatab selle üle (ehkki – mida on siin praegusel virtsasel aastaajal nii väga vaadata?) ja kütab edasi kuhugi, kus ta saab ööbida, korralikult süüa, pidu panna… Turism, kullakesed, ei tekita infrastruktuuri, turist tuleb nimelt sinna, kus infrastruktuur on juba olemas. Kus on meie vanalinn, käsitöökauplused, lõbustusasutused? Ja kui need ka olemas oleksid, siis kes maksab reklaami eest, et too õnnetu turist üldse teaks siia tulla?
Ei ole see turism midagi selline rahapuu, mis ühest mahakülvatud mündist miljoneid tagasi kasvatab. See on tavaline äri, mis nõuab kõigepealt investeeringuid – nii infrastruktuuri kui turundusse – ja toob siis tagasi tavalised 10-15 protsenti kasumit.
Kas keegi on üldse arvutanud, kui suur oleks Jõgeva maakonna turismikäive võrreldes näiteks kohaliku teraviljakasvatuse käibega?
Mina küll soovitan maavanemale ja teistele kohalikele funktsionääridele: lõpetage see turismist sonimine ning hakake konkreetselt toetama kohalikku ettevõtlust, tööstust, infrastruktuuri arendamist, looge kasvõi kohalik riskikapitali fond, kui vaja. Las kohalik ettevõtlus- ja arenduskeskus ajab ka jalad kõhu alt välja ning tegeleb projektirahade sirgekslöömise ja jututubade korraldamise asemel kasvõi maakonna reklaamimisega!
Kasvõi seda väikest asja saaks korraldada, et kohalikud ülemused, kui kodumaakonna saatus neile tõesti korda läheb, teeksid oma ostud kohalike ettevõtjate käest, mitte Tartust!
ELMAR LEPP
Samal teemal: Aivar Kokk “Kas Jõgevamaa jääbki väikeseks ja vaikseks”, Vooremaa 4. detsember 2004