“Olin senini arvanud, et luuleteater on vähemasti noorte silmis midagi sellist, mis peaks seisma kirjandusmuuseumis, aga siin, Jõgeval, sain aru et tegemist on vägagi elujõulise žanriga, mis pakatab värskusest ja vaimukusest,” ütles esimest korda luulepäevadel “Tähetund” viibinud luuletaja Maarja Kangro.
Tänavustel Betti Alverile pühendatud luulepäevadel “Tähetund”, mida peeti möödunud reedel ja laupäeval, etendasid kakskümmend gümnaasiumiastme truppi just Maarja Kangro ja Leelo Tungla luulel põhinevaid lavastusi.
“Meie jaoks oli see suur privileeg, et meid “Tähetunni” n-ö teemaluuletajateks valiti,” ütles Maarja Kangro. “Materjali valik oli huvitav ja tükati üllatavgi: minu loomingust olid näiteks üles leitud aastaid tagasi kirjutatud tekstid, millest mõni juba ununenudki. Aga neid luues olin peaaegu niisama noor nagu luulepäevalised praegu, seega pole ime, et just need noori kõnetavad. Üldse oli tekstide valik mitmekesine. Kujutan ette, kui suur hulk luulekogusid nende leidmiseks läbi tuli töötada. Aga sellest on nii minul kui ka Leelol üksnes suur rõõm.”
Orissaare gümnaasiumi Mo-teatri lavastaja Mare Noot tõdes, et tänavust “Tähetundi” iseloomustasid teravad kontrastid, ning tõi selle näiteks Rakvere reaalgümnaasiumi 10. teatri lavastuse “Gripihoog” ning Saaremaa ühisgümnaasiumi trupi Kreisis lavastuse “Kas võitleme?”, mis olid mõlemad väga head, aga samas absoluutselt erinevad. Rakvere noored naerutasid rahva Leelo Tungla lasteluulel põhineva tükiga poolsurnuks, saarlased panid publiku oma rõhutatult tõsise ja väljapeetud etteastega niimoodi kuulama, et hingaminegi ununes. Mõlemad trupid väärisid žürii ehk Akadeemia silmis laureaaditiitlit. Lisaks neile mahtusid viie laureaadi hulka Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja, Saaremaa ühisgümnaasiumi trupp Krevera ja Orissaare Mo-teater. Peapreemia läks aga Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi trupile Lend 6.0, kelle lavastus “Hosianna, Leelo Tungal” paistis silma omapära ja originaalsusega.
Andekas “tummfilm”
Lavastuse aluseks olid nad valinud Leelo Tungla sonetipärja “Avamine” (täpselt samal materjalil põhines ka Liblikapüüdja lavastus!), ent kogu luuletekst kõlas helikandjalt. Kolm laval olnud noormeest – Oliver Issak, Reiko-Rainer Reinup ja Rasmus Rääk (lavastus oli nende rühmatöö) – etendasid monotoonselt sisse loetud teksti saatel aegluubis “tummfilmi” lauakatmisest ja kohvijoomisest.
“See oli väga loominguliselt ja andekalt tehtud lavastus ning selle juures oli “elusa teatri” lõhna tunda,” ütles Akadeemia tööd juhtinud näitleja ja teatripedagoog Garmen Tabor.
Ka siinkirjutaja meelest oli tegemist tükati suisa lummava lavastusega. Samas julgeksin sellele üht-teist ette heita, näiteks seda, et “tummfilmi” lõpupoole hakkasid noormeestel ideed otsa saama: mitu korda kõnniti lihtsalt lavalt läbi. Ka mõne Akadeemia liikme kommentaaridest aimus, et peapreemia saatuse määranud hääletustulemused polnud kõigile meeltmööda.
“See festival andis rohkem kui varasemad aimu, kui tähtis on sõna,” kinnitas Tallinna ülikooli õppejõud Rain Mikser. “Ükski tehniline vahend — fonogramm vms — ei asenda sõna, mida ma gümnaasiumiõpilase elavas esituses lavalt kuulen. Seepärast hindan tänavuste lavastuste hulgast kõige enam Saarema ühisgümnaasiumi Krevera ja Kreisise ning Jõgeva Liblikapüüdja ja Rakvere reaalgümnaasiumi 10. teatri esitust.”
Betti Alverile pühendatud luulepäevadel “Tähetund” ja “Tuulelapsed” on tegelikult kogu aeg käinud teatav vaidlus selle üle, kas luuleteatri juures on primaarne luule või teater. Tundub, et seekord jäi vähemasti peapreemia määramisel peale teater.
Väärtus omaette
Laureaaditiitli saanud lavastustes, aga ka paljudes teistes lavalugudes oli siiski küllaga elavat sõna ja luulekesksust. Nii mõnelgi puhul imestasid Leelo Tungal ja Maarja Kangro, kui hästi olid lavastuste loojad kahe eri autori tekste või ühe autori eri tekste orgaaniliseks tervikuks kokku sobitanud. Tõsi, oli ka negatiivseid näiteid, kus võetud paar rida siit ja paar sealt, suutmata üldse mingeid seoseid tekitada.
Tänavusel “Tähetunnil” oligi omaette väärtuseks kahe käsitletava autori kohalviibimine.
“Leelo Tungla ja Maarja Kangro kohalolek andis juba emotsionaalselt palju juurde,” sõnas Rain Mikser. “Samas tegi see truppide ja juhendajate elu topelt keeruliseks. Ühest küljest tuli olla vastuvõetav ja uudne autoritele, kelle luulet loeti, aga olla ka arusaadav vaatajatele, kes ei pruukinud olla neid tekste varem kuulnud. Paremad trupid said mõlema ülesandega suurepäraselt hakkama.”
Parima juhendaja preemia andis Akadeemia seekord Liblikapüüdja juhendajale Lianne Saage-Vahurile.
“On väga suur pedagoogiline oskus jõuda trupiga, mis koosneb suuresti uutest tegijatest, paari kuuga sellisele tasemele, nagu me Liblikapüüdja puhul nägime,” ütles Garmen Tabor. Leelo Tungal lisas, et Lianne lavastused on alati äärmiselt täpsed ja tema õpilased suurepärased sõnavaldajad.
Tänu ja tunnustust on muidugi väärt kõik õpetajad-juhendajad, kes noorte luule- ja teatrihuvi üleval hoiavad. Kahe kuu pärast kogunevad noored luulehuvilised taas Jõgevale: siis saavad siin teoks põhikooliõpilastele mõeldud luulepäevad “Tuulelapsed”, millel loetakse Ilmar Trulli, Jaanus Vaiksoo ja Heiki Vilepi luulet.
LUULEPÄEVADE “TÄHETUND 2015” PAREMAD
Peapreemia — Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi trupp Lend 6.0, lavastus “Hosianna, Leelo Tungal” (juhendajad Oliver Issak, Reiko-Rainer Reinup, Rasmus Rääk)
Laureaadid:
- Saarema ühisgümnaasiumi trupp Krevera (Rita Ilves), lavastus “Armastus? Armastus! Armastus… Armastus”;
- Orissaare gümnaasiumi Mo-teater (Mare Noot); lavastus “Praegu küll ei tahaks, et…”
- Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja (Lianne Saage-Vahur), lavastus “Sa seisad seal…”;
- Rakvere reaalgümnaasiumi 10. teater (Tiina Kippel), lavastus “Gripihoog”:
- Saaremaa ühisgümnaasiumi trupp Kreisis (Sirje Kresimann), lavastus “Kas võitleme?”
Parim juhendaja — Lianne Saage-Vahur (Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja)
(Tunnustatute terviknimekirjaga saab tutvuda MTÜ Tähetund kodulehel tahetund.eu)
RIINA MÄGI
