1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksureformiga kantakse omavalitsustele 11,4 protsenti deklareeritud brutotulust. Tulumaksureformi tulemusena kaotavad kõik rikkad omavalitsused, kelle haldusterritooriumil on keskmine palk üle 5 347 krooni ja seda kaotust riik ei kompenseeri.
Ülejäänud omavalitsused kaotavad ja kaotasid aga rahandusministeeriumi liigoptimistliku ehk 10-protsendilise tulude kasvu prognoosi tõttu, sest samal ajal vähenesid omavalitsustele tasandusfondist kantavad summad.
Täpsem pilt selgub kolmandas kvartalis
Reformi vilju hakkasid kohalikud omavalitsused tundma veebruaris, kui väga paljudele neist kanti üle loodetust vähem tulumaksu.
Hiljuti Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu kutsel Rakveres esinemas käinud rahandusminister Taavi Veskimägi tunnistas, et umbes kolmandikul omavalitsustel üle Eesti on tulumaksu alalaekumise tõttu probleeme.
Jõgeva Maavalitsuse rahandusosakonna andmetel maadlevad alalaekumisega peaaegu kõik Jõgevamaa omavalitsused.
Jõgevamaal omavalitsustel on 4 kuu andmeil prognoositav alalaekumise kogusummaks ligi 11 miljonit krooni ja seda omavalitsuste volikogude vastuvõetud eelarvete järgi, sh Jõgeva linnas ligi 3,9, Põltsamaa linnas ja Jõgeva vallas miljon krooni jne.
Näiteks väikeses Kasepää vallas, kus aasta eelarve tulumaksu suurus on üldse ainult ligi 2,7 miljonit krooni, on prognoositav alalaekumine ligi 750 000 krooni. Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles, et jääb negatiivse eelarve koostamise vajaduses äraootavale seisukohale. Täpsem pilt peaks selguma kolmandas kvartalis.
Teine suur probleem sai alguse tõsiasjast, et rahandusministeerium koostas tänavuseks aastaks väga optimistliku ehk 10 protsendilise brutotulu tõusu, samal ajal kui aasta esimesed kuud on näidanud, et tõus jääb 5-6 protsendi piiresse.
Jüri Vooderi sõnul ei ole nende omavalitsuste territooriumil küll nii tormilist majanduskasvu ette näha.
Pooled Jõgevamaa omavalitsuste volikogud olid prognooside koostamisel pessimistlikumal seisukohal kui rahandusministeerium ja otsustasid, et Jõgevamaal laekub 2004. aastal nende eelarvetesse mitte 107,1 miljonit, vaid 98,7 miljonit krooni.
Näiteks võttis Põltsamaa linnavolikogu vastu rahandusministeeriumi prognoosist 1,7 miljoni krooni võrra väiksema tulumaksu laekumise eelarve.
“Me oleme korra kõrvetada saanud ja nüüd lähtume tõsiasjast, et pigem teha positiivne kui negatiivne lisaeelarve. Nimelt pidime me 1996. aastal esialgset eelarvet kärpima,” rääkis Põltsamaa linnavalitsuse pearaamatupidaja Sille Epro.
Kasepää, Tabivere, Pajusi, Saare ja Tabivere vallavalitsus lähtusid aga 2004. aasta tulumaksu laekumise kinnitamisel rahandusministeeriumi prognoosist ja kannatavad seetõttu teistest rohkem.
“Me oleme siiani riiki päris tõsiselt uskunud, kuid see uus süsteem tekitas tõsiseid probleeme. Käesoleva aasta esimestel kuudel ei saanud me enam millestki aru, et mis toimub ja mida need allasaadetud arvud endast kujutavad. Ma arvan, et me saame lõppkokkuvõttes ikkagi hakkama, kuid sellega on probleeme,” nentis Pajusi vallavanem Heldur Lääne. Kuigi paljud omavalitsused ei uskunud rahandusministeeriumi optimistlikke prognoose, ei pääsenud nad lõppkokkuvõttes nende halvast mõjust.
Nimelt katab riik tasandusfondist väga pika ja keerulise valemi abil omavalitsustele keskmiste arvestuslike kulude ja tulude vahe ning lähtub seejuures rahandusministeeriumi prognoosist. Seetõttu saavad Jõgevamaa omavalitsused tänavu tasandusfondist võrreldes möödunud aastaga ligi 8,8 miljonit krooni vähem, näiteks Jõgeva linn 1,1, Põltsamaa linn 1,6, Palamuse vald 919 000 ja Jõgeva vald 912 000 krooni.
Põltsamaa linnast ja Jõgeva vallast kinnitati, et nad veel katastroofi ei näe.
“Kui me aga oleksime jäänud uskuma rahandusministeeriumi prognoose, siis oleks meil läinud raskeks just investeeringute tegemisega, mille mahuks prognoosisime 20,6 miljonit krooni,” teatas Põltsamaa linnavalitsuse pearaamatupidaja Sille Epre.
Selleks, et omavalitsused ei peataks koolide ja lasteaaedade remonte, on rahandusministeerium otsustanud kanda tasandusfondi kaudu omavalitsustele suvekuudel rohkem raha ja seda III ja IV kvartali arvel. Aga millest siis elama hakatakse, ei ole veel selge.
Reformi tõttu kannatavad ka suured ja rikkad linnad. Tallinna Linnakassa juhataja Endel Karmi arvutused näitavad, et Tallinnas, kus analüütikud prognoosivad 2004. aasta keskmiseks palgaks 9000 krooni, on arvestuslik kaotus tulumaksureformist 8 protsenti, seega ligi 100 miljonit krooni. Selle raha eest saaks remontida enamuse Tallinna tänavaid. Taastamaks kohalike omavalitsuste tulude reformieelne kasvutempo, tuleks maksustatavast tulust omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra tõsta 12 protsendile,” märkis ta.
Eesti Linnade Liidu juhatus kirjutab 11. mai pöördumises rahandusministeeriumile, et ministeeriumi kavatsus oodata ära poolaasta tulemused ning alles seejärel alustada meetmete kavandamisega on praeguses olukorras lubamatu.
Mõnede omavalitsuste poolt on tehtud ka ettepanek, et 2004. aasta riigieelarvest tuleks valitsusel hüvitada omavalitsustele tulumaksu laekumise vähenemine, kasutades selleks kasvõi reformieelset metoodikat.
Rakveres tunnistas Taavi Veskimägi, et omavalitsustele kokku 200 miljonit krooni vähem kantud summast on 100 miljonit krooni kinni tolli- ja maksuametis, sest ei teatavat, millistele omavalitsustele see raha kanda tuleks.
Probleem on selles, et kui varasematel aastatel jaotati laekunud, kuid tuvastamata tulumaksusummad (laekumised, mille kohta ei ole saabunud tulumaksu deklaratsioone või need on vigased) kohalikele omavalitsustele esialgu väljakujunenud üldproportsioonide alusel, siis tänavu ei kanta neid summasid omavalitsustele enne üle, kui vigased ja ümbertegemisele saadetud tuludeklaratsioonid on maksuametile uuesti laekunud ja need on ka õigeks tunnistatud.
“Kui 2003. aastal oskas maksuamet deklaratsioonidega katmata, kuid laekunud tulumaksusummat kohalikele omavalitsustele jagada, siis tänavu millegipärast mitte.
Riigikassal on nüüd võimalus omavalitsustele üle kandmata raha arvel intresse teenida, omavalitsustel aga suureneb arvelduskrediidi kasutamise vajadus,” nentis Endel Karm.
KOMMENTAAR
Pügada saavad nii rikkad kui vaesed
Tänavu võttis riik enda kanda ka üksikisiku tulumaksu tagastamised. Kuna riik võttis endale ka täiendavalt juurdearvestatud tulumaksu summad, siis jäid nn rikkad omavalitsused suurest rahast ilma.
Rahandusministeeriumi 9. märtsi pressiteatest selgub, et riik on väga edukas olnud, sest eelmise aasta valitsussektori eelarve ülejääk moodustas üle kolme miljardi krooni. Samas tegevat riigile muret omavalitsuste nõrk finantsdistsipliin, mille tõttu on omavalitsuste eelarve puudujäägi suuruseks pool miljardit krooni.
Omavalitsused arvavad aga, et just riik on andnud neile üle täiendavaid funktsioone, mida ei rahastata. Taani spetsialistide arvutuste järgi jääb seetõttu omavalitsustel vajaka üle kahe miljardi krooni.
Rahandusministeeriumi koostatud riigi eelarvestrateegia aastani 2008 ei näe selles osas ette omavalitsuste tulubaasi märkimisväärset kasvu.
Omavalitsused on ka seisukohal, et realistlikum oleks, kui valitsuskoalitsioon tunnistab tulumaksureformi vigu ning teeb selles vajalikud parandused.
RAIVO SIHVER
