Küll aga koorus kolmapäeval Jõgeva Gümnaasiumis korraldatud väitlusel välja arvamusi ja seisukohti, milline peaks üks hea kool olema. Samuti räägiti ühiskonna tegelike vajaduste ja edukultusele suunatud noorte ja lapsevanemate ootuste vastuolust: lapsevanem tahab, et tema lapsel hästi läheb, ta saab parima hariduse ja lõpetab ülikooli, ühiskond vajab aga eelkõige oma peaga mõtlevaid ning eluga hakkama saavaid inimesi.
Jõgeva maavanem Aivar Kokk kordas üle Vooremaa artiklis avaldatu: selleks, et hoida noori oma kodukohas, võiks maakonna ühe kooli baasil tekkida nn. eliitkool, mis koondaks õpihimulisi lapsi ja parimaid õpetajaid.
Haridussüsteem liiga koormav
Tema sõnul on sellised koolid täiesti olemas: Soomes Järvenpääl on gümnaasium, mida peetakse Euroopa parimaks. Selle kooli peamiseks erinevuseks Eesti haridussüsteemiga võrreldes on tundide pikkus ja tsükliõpe.
Kui Eesti koolides on ühe tunni pikkuseks 45 minutit, siis Soomes kestab õppetund 75 minutit. Küll aga on õpilasel päevas ainult kolm põhiainet, milleks ta peab kodus ette valmistuma. Järvenpääl on ka tsükliõpe, mis tähendab seda, et kõiki aineid ei õpita aasta ringi, vaid kahe kuu vältel kontsentreeritult ning igas aines sooritatakse pärast aine lõppemist eksam.
Aivar Kokk ei näe eliitgümnaasiumi mõttena mitte seda, et kõik kooli lõpetajad ülikooli sisse saaksid, vaid et neil oleks võimalik süvenenult õppida heade õpetajate käe all ning edukalt elus hakkama saada.
Praegust haridussüsteemi peab maavanem õpilasele liiga koormavaks, kui ta peab õppima päevas viit-kuut ainet, ei jõua ta tegelikult millessegi korralikult süveneda ning samas jääb vähe aega tegelda ka huvialadega.
Ootused liiga suured
Jõgeva Gümnaasiumi direktori Taisto Liivandi sõnul on hea kooli eesmärgiks kasvatada lapsi hindama tarkust. Tema sõnul ei ole provints mitte geograafiline, vaid hingeline mõiste. Ehk teisisõnu ? pole oluline, kus kool asub, vaid millist haridust see oma õpilastele pakub.
Liivandi sõnul ei tingi õpilaste lahkumist Tartusse ja Tallinna see, et kodukohas olevad koolid on halvad, vaid noorte (ja nende vanemate) ootused on väga suured, heal tasemel kool ei suuda neid alati täita.
Näiteks tahavad mõned õpilased õppida prantsuse keelt süvendatult ? kõiki võimalusi ei suuda kaks Jõgeva kooli ka kahe peale pakkuda. Samuti ei meelita noori kodust kaugele üksnes väga hea haridus, vaid ka soov proovida elus iseseisvat toimetulekut.
Liivandi peab väga õigeks sammuks haridusministeeriumi otsust kaotada katsed esimestesse klassidesse. “Me ei ole kunagi keeldunud võimete pärast ühtegi õpilast põhikooli vastu võtmast. Küll aga üllatab mõne lapsevanema seisukoht, kes küsivad, et kas selline ja selline laps peab nende lapse klassis käima,” ütles Liivandi. Samuti peab koolidirektor väga õigeks sammuks seda, et esimeste klasside täituvust vähendati 24 õpilasele klassis.
Gümnaasiumi osas peab aga Liivandi mõningat selekteerimist õigeks, sest gümnaasiumis peaksid õppima ikkagi need, kes tahavad ja suudavad seal õppida.
“Eliitkooli terminit ei tahaks ma üldse kasutada. Siis tekib küsimus, milline on mitte-eliitkool? See peaks olema õpe välivalitutele, kuid iga laps on väärtus, tema pürgimusi tuleb toetada,” rääkis Liivandi. Tema sõnutsi on erivajadusega tegelemine raske, kuid väga vajalik. Direktor märkis, et kui koolis on erinevate võimetega lapsi, on see õpilase jaoks ainult rikastav.
“Kui lapsevanemad saatsid kirja, kus palusid istuma jäänud poissi mitte klassi võtta, püüdsin neile selgitada, et ka see laps on huvitav, teistel lastel on, mida temalt õppida,” tunnistas direktor.
Teevad kisa, kui tunnid ära jäävad
Direktori seisukoht on see, et põhikooliealised peavad saama kõik õppida, kõigi nendega peab tegelema, neid arendama. “On väga oluline et laps jõuaks tõdemuseni: mina olen eriline, aga teised on ka erilised,” ütles Liivandi. Lapsed vajavad enda kõrvale head õpetajat, seepärast leiab Liivandi, et bürokraatiat on liiga palju. Õpetaja peaks saama tegelda eelkõige õpetamisega, mitte paberi määrimisega. "Ka õpetajal on õigus koju minna ja särada. Pedagoogi töö on raske,” leidis Liivandi.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Ants Prii ütles, et tema ei tea, kas Jõgeva vajab eliitkooli. Ometi peab ta tõdema, et tema pojad on läinud õppima Tartusse Treffneri Gümnaasiumi, mis on “õpihimuliste laste kool”. Prii pole suunanud oma lapsi Tartusse õppima, vaid nad on tahtnud ise sinna minna. Treffneri noored tahavad ise õppida ja teevad kisa, kui tunnid ära jäävad.
Jõgeva Ühisgümnaasiumis juhtus Ants Prii poeg klassi, kus õpilastel ei olnud õiget stiimulit õppida. Tema sõnul ongi kõige olulisem, et eliitkooli kogunevad õpihimulised lapsed.
Veel üheks põhjuseks, miks noored pürivad eliitkooli, pidas Prii sõprus- ja tutvusringkonna teket.
Eesti Lastevanemate Liidu peasekretär Kaur Hanson ütles, et eliitkooli saab mõista kui kooli eliidile, aga ka kui kooli, mis kasvatab eliiti ? või väljendub eliitsus õpetamise tasemes.
Hansoni sõnul peab kool õpilast harima eelkõige seepärast, et ta oleks edaspidises elus õnnelik. Õnn aga väljendub eelkõige kahes asjas: lähisuhetes ja tööalases eneseteostuses. Töötav inimene peab olema sisemiselt motiveeritud, suutma näha asju terviklikult. Kool peaks Hansoni sõnul pakkuma õpilasele haridust selleks, et temas kujuneks välja loovus, koostööoskused ning otsustamisjulgus. Praegune eesti haridussüsteem toodab aga inimesi, kellel on küll head faktiteadmised, kuid madal loovus ja kehvad koostööoskused.
Hansoni sõnul on Eesti Lastevanemate Liidu seisukoht, et enne murdeiga peaks laps saama tegelda võimalikult erinevate asjadega, mida mitmekesisemaid kogemusi ta saab, seda parem. Hansoni sõnul on katsed põhikooli õpilastele kahjulikud, gümnaasiumi osas võiksid need olla neile, kellel on kindlad huvid.
EVA KLAAS
