Paljud Eesti kõrgemad ametnikud, kes on värskelt ametisse asunud, alustavad oma tegevust uute ideede ja mõtete tutvustamisega elanikele. Kirjutaja, rääkija poolt unustatakse vana, soovitakse lõhkuda traditsioone. Muutmise, parandamise tuhinas ei teadvustata, et muutmise tähe all võidakse muuta tänane olukord hoopis hullemaks. Endale ausamba ehitamine eluajal võib lõppeda häbiposti löömisega.
Edukas edutu või edutu edukas?
Tänane maavanem Aivar Kokk rääkis mõni aeg tagasi Eestis valitsevast edukultusest, kus Jõgevamaa on jäänud ajale jalgu ning seda eeskätt hariduses. Alternatiivina pakkus maavanem välja idee rajada Jõgevale eliitgümnaasium ehk gümnaasium ainult edukatele.
Jõgevamaalasena arvan, et õigus heale haridusele peab olema igal maakonna lapsel. Maakond vajab koole, mis väärtustavad iga noort. Sõltumata nende võimetest, tulemustest.
Nii Jõgevamaa kui ka kogu Eesti probleemiks on üha suurenev põhikoolihariduseta laste arv. Igal aastal katkestab oma koolitee keskmiselt 1000 õpilast. Eesti edukultus soovib tegelda ainult rikaste ja ilusatega. Olgu selleks vaimujõud või raha. Iga maakond soovib rajada eliitkooli, märkides, et andekad õpilased lahkuvad Tartu või Tallinna koolidesse. Kahju, kui isegi kodumaakond ei soovi pöörata tähelepanu kohapeale jäävatele lastele, vaid soovib luua oma edukuse keskusi.
Huvitav, kas maavanem teab, et eliitkoolide loomisega soovitakse noppida vaid parimatest parimad. Kuid mis saab ülejäänutest? See ongi tänane probleem, mida ei lahenda ka uue kooli loomine. Tänased edukad õpilased võivad olla homsed edutud. Kas sellisel juhul tuleb taas luua uus kool? Arvan, et Jõgevamaa hariduselu tuleb arendada tervikuna, mitte mõeldes sellele, kuidas luua veel üks kool, kuhu oodatakse neid õpilasi, kes suudavad täita nõuetekohaseid norme.
Eliitkool ei taga maakonna arengut!
Mis on eliitkooli mõte? Eliitkooli eesmärk on soodustada õpilaste vahelist konkurentsi, sotsiaalset kihistumist ja diferentseerumist. Noori ei hoia kodukohas eliitkool, kui puudub tulevikuperspektiiv. Selle asemel, et eraldada terad sõkaldest, tuleks keskenduda sellise koolisüsteemi loomisele, mis tagab võrdsed võimalused kõigile lastele, kuid arendab neid maksimaalselt. Me ei pea vaatama Soome või Rootsi, kuidas seal üks või teine kool tegutseb. Piisab vaid olemasoleva süsteemi korrastamisest ning sellest, kui õpilaste, lastevanemate ja ka õpetajatega arvestataks rohkem. Kool on õpilase jaoks, mitte vastupidi. Jõgevamaa vajab mõtlemiskoole – koole, mis on paindlikud ja arvestavad lapse huvidega. Koolides (eriti eliitkoolides) valitsev edukultus lõhub kultuurilisi, sotsiaalseid, perekondlikke traditsioone. Lapsi kasvatatakse üles teadmises, et tulevikus tuleb teenida kõvasti raha ja saavutada kõrge staatus. Materiaalsete väärtuste kõrval unustatakse täielikult laps ise ? tema huvid, rahulolu ja väärtused.
Lapse haridustee peaks olema suunitletud sellele, et laps ise areneks, õpiks, oskaks teha õigeid valikuid ning seada endale eesmärke ja sihte. Oluline pole mitte faktide omandamine ja tuupimine, vaid oskus leida ja sõeluda infot, teha õigeid valikuid ja otsuseid, olla iseseisev ja loov.
Lapse jaoks on tänase kooli keskkond psühholoogiliselt nõrk. Eliitkool süvendab seda olukorda veelgi. Rõhutakse konkurentsile (eksamitulemused, sisseastumiskatsed) ja sageli unustatakse koostöö. Konkurents võib aga põhjustada suurt ülepinget ja stressi, mille tagajärjeks on läbipõlemine juba varajases eas. Mahajääjatega ei arvestata. Edukas on see, kes suudab tulla toime riiklike normide ja standarditega. Individualistlikus keskkonnas ei õpi lapsed tegema meeskonnatööd. Kuid koostöö on suurepärane viis lapse arendamiseks.
Loome Jõgevamaale mõtlemiskoolid
Jõgevamaa suureks võimaluseks on arendada omanäolise kooli ideed, mis arvestaks õpilase teadmiste ning oskustega. Kool peab võimaldama lapsel väljendada oma loomingulisust ja initsiatiivi. Praeguses koolisüsteemis on kindlasti puudu praktikast. Teadmised on sageli akadeemilised ja seetõttu ka noorele raskemini omandatavad. Praktikal peaks olema õppetöös oma osa, mis lisaks teooriale ehedust. Praktika all pean silmas katseid, grupitöid, ekskursioone, iseseisvaid töid, uurimusi jne. Eriti oluline on selline tegevus algastmes, mil see aitab luua seoseid põhjus-tagajärg. Selle asemel et eraldada tunnid rangelt üksteisest, peavad lapsel olema võimalused luua seoseid eri õppevaldkondade vahel. Õppeained peavad moodustama koos tervikliku pildi.
Selle asemel et toetada koole, kus valitseb faktituupimine, õpilaste vaheline tihe konkurents ja pinge, peab looma süsteemi, kus õpilane saab vabalt areneda ja maksimaalselt oma võimeid kujundada. Kool vastab endiselt industriaalühiskonna vajadustele, aga mitte tänase kiiresti areneva ühiskonna ootustele. Kool saab olla koht, kus laps õpib mõtlema.
ALO LÕOKE,
Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane, Res Publica Noored Konservatiivid
