Tuletõrje rakendusspordiga, kus on nii võistkondlikud (4×100 meetri tuletõrje teatejooks, hargnemine mootorpumbast) kui ka individuaalalad (saja meetri takistusriba läbimine, konksredeliga ronimine õppetorni teisele või kolmandale korrusele) tegeleb Jõgevamaal paarkümmend poissi Jõgevamaa päästeosakonna spetsialisti Jaanus Sepa ja Põltsamaal komandopealiku Ahto Pendi juhendamisel.
“Tuletõrjesport on tehniliselt küllalt raske ja selline ala, kus on esmatähtis kiirus ja plahvatuslik hetk. Torni ronimisel jookseme ju kõigest 32 meetrit, saja meetri teatejooksus on aga iga paarikümne meetri taga takistus ees: haarad vooliku, ühendad selle ja pead jälle uuele lõigule startima. Seepärast panemegi õige suurt rõhku kiirustreeningule. Praegu harjutab meil pidevalt kaksteist poissi ja saame võistkonnad välja panna kõigis kolmes vanuseklassis. Aastatega on poisid ala suhteliselt hästi omandanud ja nende kvalifikatsioon tõusnud, kuid õppida on veel palju,” tõdes Jaanus Sepp ja tõi näite: “Kui B-klassi noortel (15-16-aastased) kulub 32 meetri läbimiseks ja konksredeliga torni teise korruse aknani jõudmiseks kaheksa sekundi ringis, siis parim mees jookseb ja ronib õppetorni neljandale korrusele kõigest 14 sekundiga.”
Rohkem suvine sport
Tuletõrjesport on jäänud põhiliselt suviseks alaks juba seetõttu, et Eestis pole üheski spordihallis nõnda kõrget õppetorni, et saaks lumisel ja jäisel ajal ka seda ala treenida ja võistelda. Poiste sportlik vorm ei tohi aga langeda ja nii käiakse talvelgi viis korda nädalas trenni tegemas. Seda kas siinsamas, tuletõrjemaja jõusaalis, ühisgümnaasiumis või Kuremaa ujulas.
Parematel tuletõrjesportlastel on aastas üheksa suuremat võistlust. Esimene, saja meetri takistusriba läbimine peetakse juba märtsi lõpus Rakvere kergejõustikumanee?is Lääne-Viru päästeteenistuse karikale. Mais algavad aga Pritsu Karika viieetapilised võistlused. Jõgeva noortele olid need eelmisel kuul lõppenud võistlused eriti edukad. Lisaks etapivõitudele tuli Alar Dubinin üldkokkuvõttes B-klassis konksredeliga ronimises esimesele ning 100 m takistusriba läbimises ja kahevõistluses teisele kohale, Ergo Sepp jõudis aga kõikidel aladel kolmandaks. C-vanuseklassis tuli Arno Dubinin esimesele, tema koolivend Taavi Ansing aga kolmandale kohale. Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased Ergo Sepp, Taavi Hansing, Arno ja Alar Dubinin jõudsid tänavu noorte etteotsa ka Eesti meistrivõistlustel: Arno tuli omas vanuseklassis mõlemal võistlusalal esimeseks, Taavil oli 100 m läbimises teine ja konksredeliga ronimises kolmas tulemus. Noorte B võistlusgrupis jagasid Ergo ja Alar nendel aladel vaheldumisi teisi ja kolmandaid kohti. Seekord jäädi võistkondlikul alal ( konksredeliga torni ronimine, 100 m takistusriba läbimine, 4×100 teatevõistlus ja mootorpumbaga hargnemine) Pärnumaa noorsportlaste järel napilt teiseks. Sellel üleriigilisel võistlusel osales Jõgevamaa esindusvõistkonnas ka Martin Meerja, kes oli individuaalaladel paremuselt neljas mees.
Poisse paelub ekstreemsus
“Olen teinud seda sporti juba kolm aastat. Päris huvitav, ja ega Jõgeval muud erilist teha olegi. Tänavu mul nii hästi ei läinudki, kui lootsin. Vahepeal tulid nagu mõõnad, tulid teised ja kolmandad kohad, kuid lõpp oli siiski hea ja kokkuvõttes saingi oodatud esikoha,” rääkis Alar Dubinin, kelle vennad Arno ja Taavi tegelevad sama spordialaga.
“See on omapärane ja huvitav sport, millega olen tegelenud juba neli aastat. Mõni kogub marke, mõni märke, kuid minu hobiks on tuletõrjesport. See pakub ekstreemsust, saab ka nalja ja reisida ning omajagu palju treeninglaagrites käia,” luges Ergo Sepp üles selle spordiala eeliseid.
Üleriigilistel võistlustel pole ka Jõgevamaa päästeosakonna mehed olnud papist poisid. Tänavu läks neil eriti hästi: meistrivõistlustel tuldi hargnemises põhiautost ülekaalukalt esikohale. Jõgevale tõid võidu Toivo Vadi, Hannes Nigulas, Raino Poll, Ivo Mikker, Rauno Kingsepp ja Rene Reinberg.
ARDI KIVIMETS
