Eestimaa Rahvamajade ühing korraldab Eestimaa rahvamaja päeva pealkirjaga „Keel. Kultuur. Kogukond“, mis toimub sel laupäeval. Osaleb 103 rahvamaja üle riigi. Rahvamajade ajalugu Eestis ulatub aastasse 1883, mil hakati seltsimaju asutama. Tänapäeval tegutsevad rahvamajad valdavalt kohaliku omavalitsuse allasutusena, on ka sihtasutusi ja veel mõned erandid. Selle aasta rahvamajade päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust rahvamajade vajalikkusest ja olulisusest. Rahvamaja on kogukonna mõistes üks olulisemaid kohti, kus kokku saadakse. Majades tegeletakse erinevate huvidega – seeläbi hoitakse elavana ja arendatakse edasi kohalikku kultuurielu. Läbi rahvamaja tegevuse saab kohalik omavalitsus täita ühte tähtsamat ülesannet – kasvatada kodukohatunnet, kaitsta ja arendada kohalikku identiteeti, hoida eesti keelt ja kultuuri, kasvatada eestlaste harituse taset läbi professionaalse kultuuri, mis läbi erinevate teatri-, kontsert- ja kunstiorganisatsioonide jõuab üha rohkem erinevatesse paikkondadesse Eestimaal. Jõgevamaal on põhjust samme seada Avinurme, Mustvee, Kasepää, Pajusi, Palamuse, Põltsamaa, Raja, Saare ja Sadala vastavatesse asutustesse. Avinurmes esitab Väike-Maarja seltsimaja näitering Aleksandr Vampilovi näidendi „Provintsianekdoodid“. Lavastus sai suvisel külateatrite festivalil kaks näitlejatöö preemiat, laureaaditiitli ning otsepääsu järgmisele harrastusteatrite riigifestivalile. Põltsamaa kultuurikeskus aga tähistab oma maja 60. aastapäeva stiilipeoga „Sünnipäev“. VOOREMAA
