Kumbki klass sai endale eraldi giidi, V klass jäi Saare kooli ümbrusega tutvuma. Seal on ju uus loodusmaja, kuhu juba kogutud omajagu huvitavat. Näiteks sai kopratopise pealt näha, kuivõrd omapärase kuju ja soomuskattega on kopra saba; on olemas paljude okaspuude käbisid, õppestendid meie ehituspuidupuudest, mis on paigutatud just sellest puust tehtud laudadele. Kohe oli näha, et rohkem põnevaid oksakohti on just meie okaspuudest tehtud laudadel!
Ja kõige uhkem on maja perenaine Elle Määrand selle üle, et olid sulailmade ajal kaevanud välja sinililli, mis nüüd potililledena rõõmsasti ja rikkalikult õitsesid!
Aga seekord oli metsaalune paksu lumega kaetud ja maapinnalt ei saanud midagi uurida, isegi rähni ja hiirte söödud käbisid sai näha vaid muuseumi laual. Värskele lumele polnud metsaelanikud veel palju jälgi jätta jõudnud, oli leidus, metskitse jalajälgi….
Vanema klassi viis metsa Helle Koort. Meelisteemaks olid puud, sest need ei saanud lume alla peitu pugeda, olid täies kõrguses näha. Kahjuks ei saanud ka kolme järve vahelisele luhamatkarajale minna, sest vahepealne jäätumine oli matkaraja üles tõstnud ja ka libedaks muutnud. Seal on meie metsade kõige väärikamat puud, tamme, ja kevadel valendavat ja lõhnavat rajaäär maikellukestest!
Sai räägitud männist (kas mitte sellest ei olnud vanal ajal tehtud krapid lehmade kaelas?), jugapuust, mis on üleni mürgine ? isegi Robin Hood olnud sellest teadlik ja meisterdanud sellest oma nooled.
Et ilm oli päiksene ja just sel päeval ebatavaliselt talvine lumerohkuse tõttu, siis said õpilased tõelise talvenaudingu. Ka õigel ajal ära jäänud vastlasõidu võis nüüd ära teha ? õpetaja Anneli käest saadud kilekottidel.
Võõrustajad pakkusid teed, mille värv vaarikavarrejooki meenutas. Ometi oli see hoopis… männiokastest! Maitses hea, võib kodus ka proovida. Aitäh Saare loodusmaja töötajatele ilusa päeva eest!
Eha Nõmm
