Enne vabariigi aastapäeva kasvab ajalehetoimetustes teatav ärevus, sest presidendi aumärkide saajate nimekiri on igal aastal põnev. Seal on üllatajaid ja neid, kelle puhul tundub, et vaid kohalikud teavad, kui ägeda ja toreda inimesega on tegu. Aga kui ägedus ja toredus paistab kaugemalegi, on tervel maakonnal uhke tunne.
Nii sai Jõgevamaa taas rõõmustada, sest kõrgelt tunnustati inimesi, kelle ülesandeks on iga päev päästja ja korstnapühkijana seista igaühe turvalisuse eest, õpetajat, kelle käe all on õppinud kümned õpilased ning doonorit, kelle panus on kõigile abivajajatele eluliselt tähtis.
On selge, et keegi neist inimestest ei tee tööd tunnustuse või medali pärast. On nad kõik ju tööl ametites, kus süda on kindlasti suurem kui palk. Ja tahe kodumaa nimel endast kõik anda on olulisem kui jagatav tänukiri või medal. Ning nii peabki olema.
Tihtilugu me ei märka enda ümber olijatele tänusõnu öelda, enne kui keegi teine seda teinud pole. Sest maakonnas ikka teatakse toredate ja tublide inimeste olemasolust, kuid neid tänada enam ei märkagi.
Ka maaeluministeerium hindas lausa kuldse teenetemärgiga ETKI avalike suhete juhti Vahur Kukke. Just seepärast, et Vahur Kukk on põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside teema n-ö maaletooja ning esimene Eesti koordinaator taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogrammis.
Märkame ja täname neid, kes meie ümber endast kõik annavad, et meil oleks turvaline ja parem elukeskkond ning kes teevad tööd selle nimel, et Jõgevamaa suurele kaardile tuua.
