Üks tont käib ringi auväärt Tormas, tagantjärele ärapanemise tont. Kes võitleb edasi ammu unustatud erastamise võitlusi, kellel läheb käsi rusikasse viimase paari aastakümne vallajuhtimist meenutades. Paljud ei saa siiani aru, miks oli vaja toimiv kohalik asjaajamine riigi sunnil inimestest kaugemale küüditada, sest oli see vaene vana vallake siiski oma ja kohapeal olemas.
Oli mis oli, inimesed on tänagi alles, kuigi kahaneval arvul. 25 aastaga on Torma visiitkaardiks saanud edukas põllumajandusettevõte oma lagunenud tootmishoone varemete ja puhangulise virtsahaisuga ning vana räämas mõisakeskus, millest oleks nagu eile sõda üle käinud. Miks nii on läinud, ei tea, aga ju siis polnud paremini võimalik.
Lootust mõtlemise muutustele ja teistsugust arusaama ümbritsevast näitavad Rauduks ja metsamehed nende vastaskünkal. Selgub, et saab nii ka elada ja tegutseda, et laga näkku ei karga ja normaalne elamine eraldi sisse ei too.
Miks peab jälle pöörama?
Uude suurvalda mindi vanade tülidega, hambad ristis. Sadala poolele paistis, et ükskõik, kuhu ja milleks, peaasi, et Torma rõhumise alt minema. Ühinemisleping tehti mingil põhjusel selline, et uude, linnameeste volikogusse, Tormast üle ühe saadiku kunagi ei saa. Lihtsaid inimesi niisugused asjad eriti ei huvita ja tormalased võtsidki asja rahulikumalt. Kui peab kellegagi kokku minema, siis peab.
Peaasi, et kooli, poodi, apteeki ja ambulatooriumi kinni ei panda. Ja kui midagi väga vaja, siis rattad Tartu poole. Seal saab lõpuks ikka asjad aetud.
Uus Jõgeva vald tuli ja midagi koledat ka ei juhtunud. Torma pimedusse pandi üles üks EV 100 valgusrõngas, vallamaja silt asendati teenuspunkti omaga, absurdne veehind säilitati ja toimiv munitsipaalettevõte pandi kinni. Inimesed lasti lahti. Ju siis tulevad linnast targemad ja tublimad Tormasse kanalisatsioonilekkeid likvideerima ja muru niitma.
Ühinemise võlu ja valu ongi suures osas otsa saanud. Inimesed on ära harjunud, elukene veereb tasakesi ja võiks arvata, et rahu on lõpuks oliivipuude all.
Aga võta näpust! Mööda mägiteid ja orge liiguvad külast külla nagu vanasti külvivolinikud härrased Vili, Blankin ja raskesti tuvastatav Torma vaim. Kaasas allkirjalehed ja ohkamine nagu kolmel Tšehhovi õel: Mustveesse, Mustveesse, Mustveesse!
Miks peaks jälle veel üks kord kõik segi pöörama ja mis lihtsa inimese elus paremaks peaks minema, sellest ei räägita. Andke allkiri, küll siis näete. Inimesed kehitavad õlgu, mõni kirjutabki alla, et agitaatoritest lahti saada, mõni sellepärast, et kuidas sa ei kirjuta, kui nii tähtsad mehed, nagu Jõgeva valla volinik ja tundmatu külavanem ja tuntud Torma vaim ise paluvad.
Mõni ei kirjuta. Enamusel on poogen. Kaasatud Torma vaimule tuleb siiski kaasa tunda. Harimata väide, et Torma kihelkonna ja Mustvee rahvarõivaste mustri triibud on samased, solvab igaüht, kes natuke on viitsinud kohaliku ajalooga tutvuda.
Käratseva vähemuse hääl loeb
Demokraatias on paraku reegliks, et käratseva vähemuse häält peab kuulda võtma. Jõgeva vallavolikogu nii ka tegi. Telliti uurimine. Tark inimene uuris, puuris ja joonistas graafikuid. Kõiki neid näitas ta kokku tulnud Torma rahvale. Nii palju heade aparaatidega tehtud pilte kokkutulnutest vist pole rahvamajas veel tehtud. Torma kihelkonna vaimu siiski üles võtta ei suudetud. Saadi teada, et ühinemine Jõgevaga kohalikku elu suurt ei mõjutanud. Et Mustvees on asjad veel kehvemad kui Jõgeval ja Tormas ning prognoos veelgi kurvem. Et Torma vald sai ja saaks ise ka kuidagi hakkama.
Kaasettekande teinud Jõgeva vallavolikogu esimees teatas, et Jõgeva vallal on Tormast suhteliselt suva. Viisaka inimese ja poliitikuna avaldas ta imestust, et Tormast valitud rahvaesindaja töötab oma valijate huvidele vastu ning on ka kaasvolikogujatega pikaajalises konfliktis. Mida asjaosaline ka kaeblikult kinnitas.
Võib-olla siit siis see raskesti seletatav agarus Mustvee suunas? Või? Üks asi on igatahes selge. Vallaeelarve selleks aastaks just ülemäära Torma poole kaldu pole. Ma arvan, et järgmistel aastatel ka mitte.
Tormameestest ja „laudalüürikast“ sai siin natuke juba räägitud. Lugejal on siiski õigus küsida, kes ja kus on see pealkirjas mainitud isand.
Siin läheb asi tõsiseks. Niikaua kui segati vett otsitud põhjustega administratiivmuutusteks ja arutleti asjalikult kihelkonna aluspesul olevate pruunide triipude üle, müüsid needsamad kohapatrioodid meie armsad tormalased koos naha ja karvadega mingitele Germaani vonnidele maha. Et vabaks saada, peavad tormalaste lapsed või lapselapsed ilmselt kunagi Torma kalli raha eest tagasi välja ostma.
ARVO RAUDSEPP, Torma elanik
