|
Torma prügila kolmas ladestusala valmib tuleva aasta suveks. Uue ladestusala rajamiseks tuleb võtta küll pangalaen, kuid prügi ladestushinda see praegustel andmetel ei kergita. |
iii
1,5 hektari suurune teine ladestusala, kuhu praegu veetakse Lõuna- ja Ida-Eesti jäätmeid, avati 2007. aasta oktoobris. 0,8-hektarine kolmas ladestusala rajatakse tulevaks suveks.
Uue ladestusala rajamine võib Vooremaa andmetel maksma minna kuni üheksa miljonit krooni. Torma prügilat haldava OÜ Amestop juhataja Toomas Orumaa sõnul selgub lõplik hind siis, kui ehitusleping on alla kirjutatud.
Orumaa praegu suuremat hinnatõusu ette ei näe. Jäätmete vastuvõtuhinnale lisandub uue aasta alguses järjekordselt kerkiv saastetasu. Praegu maksab tonni segaolmejäätmete äraandmine Tormas ligi 743 krooni, millest saastetasu moodustab 156,5 krooni. 2010. aasta 1. jaanuarist kerkib saastetasu 31 krooni ja 50 sendi võrra tonni kohta.
Torma ebavõrdses olukorras
Kuna oli teada, et käesoleva aasta 16. juulil tuleb sulgeda viimased keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad Eestis ning seetõttu ei jää Kagu-Eestisse enam ühtegi jäätmete ladestuskohta, valmistas keskkonnaministeerium ette Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendeid jagava määruse. Tegevuse eesmärgiks oli toetada nendes prügilates, mis edaspidi teenindavad Kagu-Eesti omavalitsusi, uute ladestusalade ehitust. Hetkel tuleb tõdeda, et peamiseks Kagu-Eesti omavalitsusi teenindavaks prügilaks on Torma prügila.
Määruse tingimused on aga koostatud selliselt, et Torma prügila, kes on lahendanud Kagu-Eesti jäätmeprobleemi, riigilt toetust ei saa. Nimelt ei saa Torma vald prügila omanikuna toetust taotleda, sest on selle ainuomanik. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abi saaks taotleda juhul, kui prügila kuuluks mitme omavalitsuse koostööorganile – firmale või mittetulundusühingule.
Küsimuseks jääb, miks peab riik oluliseks just seda, mitmele omavalitsusele prügila kuulub, mitte seda, et Kagu-Eestis tekkivad jäätmed saaksid ka edaspidi keskkonnanõuete kohaselt ladestatud ning et see ei tooks kaasa ülemääraseid kulusid.
Torma prügila suudab Kagu-Eesti jäätmeid edukalt vastu võtta — pärast käesoleva aasta 16. juulit on hakatakse lisaks Jõgevamaale teenindama veel ka Tartu-, Põlva- ja Võrumaad.
Torma vald on olnud eestvedajaks MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus loomisele ja tegevusele. Koostöö ühendab kaheksat omavalitsust ja tegemist on toimiva struktuuriga, mida arendatakse tõhusalt edasi. Miks ministeerium taolist koostöövormi ei tunnista, prügila juhid ei mõista.
Maad on juurde vaja
Arvestades seda, et kohaliku tähtsusega Torma prügilast on saanud Kagu-Eestit teenindav kompleks, on vaja prügila territooriumi laiendada. Võimalike uute ladestusalade ja jäätmete taaskasutusalade rajamiseks on Torma vald kooskõlastamas detailplaneeringut. Ka on olemas valla üldplaneering, mis näeb ette prügila laiendamist.
Torma prügila keskkonnajuht Jargo Jürgens ütles, et prügilal on vaja ruumi, kus jäätmeid käidelda, teha komposti ning toota jäätmekütust.
Jürgensi sõnul peaks ladestatavate jäätmete hulk aastas pidevalt vähenema hakkama ning jäätmeid tuleks hakata rohkem taaskasutusse suunama. Siiski oleks prügilal vaja umbes kuus-seitse hektarit perspektiivset ladestusala, sest õigusaktide kohaselt on prügila mõistlik tegutsemisaeg vähemalt 25 aastat.
Prügilat laiendatakse etapikaupa. Sobiv maa selleks on ümbruskonnas olemas, kuid RMKle kuuluvast katastriüksusest oleks vaja üks osa munitsipaliseerida.
iii
HELVE LAASIK