Algus 5. juuli Vooremaas
Aastate 1933 ja 2014 vahel leidub kindlasti väga erinevaid seoseid. Üks neist seisneb aga selles, et toona omistati Tartu ülikoolis teoloogiamagistri kraad Johannes Hiiemetsale uurimistöö “Torma kihelkonna ajalugu” eest, mis nägi tänavu juunis trükivalgust Tormalaste Kodupaigaühenduse väljaandena.
359-leheküljeline raamat algab Torma-Lohusuu ja Avinurme kihelkonna ning siinse olustiku tutvustamisega enne ristiusu tulekut ja lõpeb sündmustega Vabadussõja ajal ning Eesti esimese iseseisvusperioodi algusaastail.
Tormalaste Kodupaigaühenduse liikme Avo Blankini sõnul sai Hiiemetsa magistritöö “Torma kihelkonna ajalugu” valmis orienteeruvalt 1927. aastal. Taasiseseisvunud Eestis hakkasid tekkima mõtted selle teadustöö väljaandmiseks raamatuna,” rääkis Avo Blankin.
Ajaloolise maantee tähtsus
Ajaloohuvilise Avo Blankini sõnul on Torma kihelkond tähtis ka selle poolest, et sealt viis läbi Peterburi – Riia tee. Johannes Hiiemetsa uurimusest võib leida ka huvitavaid fakte ja lugusid kroonitud peade liikumisest sellel teel. Nii soovinud Venemaa keiser Aleksander I, et tee ääres kasvaksid kased, mille tulemusena mitmed kased sinna ka istutati, kuid kohati torgati lihtsalt kaseladvad maasse püsti.
Torma postijaamas istunud Nikolai I aga aialatile, mis tema raskuse all murdunud. Keiser kukkunud maha ning olnud seepärast oma adjutantidele terve päeva pahane.
Veel mainis Hiiemets ka Torma “ladnat” kõrtsimeest Ambrosiust, kellest tehtud ka üliõpilaslaul. Oletavasti on tegemist Konstantin Ambrosiusega (1838-1885).
Raamatus on juttu ka vennastekoguduse tegevusest Torma kihelkonnas ja vene õigeusu levimisest selles piirkonnas, kirikute ehitamisest Lohusuusse ja Avinurme.
Kirjutatud on, et 13. sajandi kahekümnendate aastate alguses peeti Torma kihelkonnas ja selle ümbruses ordurüütlite ja taanlaste vahel võitlust selle üle, kes põliselanikud enne ristida jõuab. Üks kohaliku rahva vanematest aga poodi, sest ta oli end konkurendil ristida lasknud.
Peipsi vabariigi idee
1917. aastal andis Venemaa ajutine valitsus Eestile omavalitsusõiguse. Venemeelsetel ringkondadel tekkis idee moodustada Pala, Ranna, Kokora, Kallaste, Kasepea (Hiiemetsa kirjapilt – toim.), Mustvee ja Lohusuu vallast ja teistestki valdadest nn Peipsi vabariik, mille alad liitunuksid Pihkva või Peterburi kubermangu territoorimiga. Rahvuslikult meelestatute pealejäämise tõttu kukkus kõnealune plaan aga läbi.
Väitekirja lõpuosas tegi Johannes Hiiemets kummarduse Eesti iseseisvusele ja kirjutas: “Ja see lipp (sinimustvalge ) jääb lehvima niikaua kui eesti rahvas oma kodumaad armastab ja seda üles ehitamast ei väsi.”
Raamatut “Torma kihelkonna ajalugu” esitleti Torma rahvamajas 19. juunil. Tormalaste Kodupaigaühenduselt said raamatu kingituseks Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli, Mustvee gümnaasiumi, Mustvee vene gümnaasiumi ja Lohusuu põhikooli üheksandate ja gümnaasiumiklasside lõpetajad ja kõik Torma kihelkonna raamatukogud.
i
JAAN LUKAS
