“Kuigi raamat on algselt kirjutatud eesti keeles, nägi see trükivalgust kõigepealt soomekeelsena, sest Soomes oli huvi kõnealuse teema vastu väga suur,? ütles Imbi Paju. “Film eestlaste kallal toime pandud repressioonidest ärgitas ka soomlasi oma varjatud valudest kõnelema ja mõttevahetus ajakirjanduses kujunes elavaks.?
Raamatu jaoks kirjutas Imbi filmis kasutatud materjali uuesti läbi, tuues sellesse ka hoopis uusi nüansse, nagu Eesti venelaste, vanausuliste, sakslaste, juutide jt represseerimine.
“Minu jaoks on eestlus natuke laiem mõiste, mis ei piirdu ainult siinsetesse eestlastesse puutuvaga,” ütles Imbi Paju. “Ka sõjaeelses Eesti Vabariigis oli eestlus see kõrgem mõiste, mille alla koondusid mitte ainult eestlased, vaid ka siin elavad vähemusrühmad.”
Raamatu kirjutamise aeg oli Imbile endale väga huvitav, sest see viis teda osalt tema enda juurte juurde: vanausuliste teema puudutab lähedalt tema kodukanti ning ühe tegelasena tuleb raamatusse sisse tema kodu-uurijast vanaonu Johannes Paju, kelle jutud mõjutasid lapsepõlves tugevasti Imbi maailmapildi väljakujunemist.
“Ühest küljest räägin raamatus küll repressioonide ohvritest, ent samas püüan n-ö üles äratada ka teisi surnuid ja unustatuid,” ütles Imbi Paju. “Represseeritute kogemusi püüan avada psühhoanalüüsi meetodite abil.”
Tuleb ka eestikeelne
Nii filmi tegemisel kui ka raamatu kirjutamisel tegi Imbi koostööd eesti ajaloolastega ja ühendusega Eesti Elulood. Tema sõnul vajab valusate kogemuste avamine teatud ajalist distantsi. Kuigi mõnikord on abi ka geograafilisest distantsist. Imbi ise usub, et Soome lahe põhjakaldal viibides oli tal “Tõrjutud mälestustes” kajastuva temaatikaga lihtsam tegelda, kui olnuks lõunakaldal viibides.
Soomekeelse 315-leheküljelise “Torjutut muistot” andis Soome ühe suurema kirjastuse Otava tütarfirma, kirjastus Like välja esialgu neljatuhandelises tiraazis. Kui vaja, trükitakse raamatut juurde. Sel reedel korraldavad Eesti Vabariigi Helsingi saatkond ja kirjastus Like Imbi raamatu ilmumise puhul saatkonnas vastuvõtu.
Eestikeelse “Tõrjutud mälestused” tahaks Imbi välja anda tuleva aasta märtsiks, suurküüditamise 57. aastapäevaks. Samal ajal on Torma vallal plaanis korraldada küüditamisteemaline ajalookonverents, kus näidatakse ka Imbi filme.
Emotsioonide kaudu
Imbi sõnul on tihti püütud väita, et Eesti ajalugu ei olegi võimalik teistele rahvastele ära seletada. Imbi on tänu oma filmile ?Tõrjutud mälestused? saanud just vastupidise kogemuse. Novembri algul käis ta oma filmiga näiteks Taiwani filmifestivalil, mis on üks Aasia suuremaid filmifestivale. Sealgi tulid paljud inimesed pärast seanssi Imbile oma perekonnalugusid rääkima: taivanlastel on ju valusaid ajalookogemusi, mis seotud Jaapani ja Hiinaga.
“Tundub, et emotsioonide kaudu on mõnikord lihtsamgi ajaloo keerdkäike inimesteni tuua kui intellekti kaudu,” tõdes Imbi Paju.
Preemiat “Tõrjutud mälestused” Taiwanis küll ei pälvinud, ent autori meelest oli tunnustus juba seegi, et film festivali programmi pääses ja teda festivalile kutsuti. Veebruaris osaleb Imbi oma filmiga Washingtonis toimuval filmifestivalil, kus erilise tähelepanu all just kommunismiohvritele pühendatud linateosed.
Imbi järgmise dokumentaalfilmi teemaks on kahe sõsarorganisatsiooni ? Eesti Naiskodukaitse ja Soome Lotta Svärdi ? tegevus. Filmi eeltööna on ta salvestanud hulga naiskodukaitsjate ja lottade mälestusi. Paarikümneminutilist montaazi neist mälestuskatketest näidati 11. novembril Eesti Okupatsioonide muuseumis näituse “Õed Soome lahe kahelt kaldalt? avamisel. Seegi näitus, mis jääb Tallinnas avatuks 17. detsembrini ning mida näeb veel Narva muuseumis, Tartu Linnamuuseumis ja Läti Okupatsioonimuuseumis, käsitleb Lotta Svärdi ja Eesti Naiskodukaitse tegevust kahe riigi iseseisvumisperioodil ja sõja-aastatel.
Naiskodukaitsjate saatus polnud kerge, sest nõukogude võim likvideeris selle organisatsiooni ja kiusas sellesse kuulunuid taga. Ka Soome Lotta Svärd lõpetas 1944. aastal Nõukogude Liidu survel oma tegevuse.
“Naiskodukaitsjatest ja lottadest tahan teha tunnise dokumentaalfilmi,? ütles Imbi Paju.
RIINA MÄGI
