“Ma pole juba kümme aastat saanud ühtegi puhkepäeva, rääkimata pikemast puhkusest. Lehm lüpsab ju suust ja kes siis meie asemel 26-pealist veisekarja talitaks. Küla pealt pole ju asendajat võtta ja ega mõnda juhuslikku tahagi oma loomade juurde lasta. Oleme juba ammu oodanud, et see talunike asendusteenistuse projekt toimiks, kuid minu teada on jäänud see ühe või teise bürokraatiailmingu taha virelema ja need, kes olid asendajateks välja õpetatud, on mujale tööle läinud. Talunikule on mõneks ajaks asendajat kindlasti vaja ja loodan, et see asendusteenistuse projekt ei kehti vaid järgmise aastani, vaid seda ka pikendatakse,” rääkis Piiri talu peremees Aado Mägisoo Puurmani vallast.</P>
“Ikka loodan, et keegi tuleb natukesekski ajaks. Ega ma peagi just Kanaari saartele sõitma, hea seegi, kui saab kodus puhata. Seegi on natuke vabadust, kui ei pea igal hommikul ja õhtul täpsel kellaajal lauta tööle minema. Eks siis tuleb hakata puhkamist uuesti õppima, tahab ju iga uuem asi harjumist. Harjuma peab inimene, kes siia meid asendama tuleb, ja loomad samuti. Esialgu võib ju toodang natuke alla minna, aga see ei mängi meie puhkusevõimalusega võrreldes just kuigi suurt rolli. Seda, et õppinud asendaja võiks meie karja kihva keerata, ma ei karda. Kui midagi juhtub või loomale mõni tõbi tuleb, siis võib see samamoodi ka endal juhtuda,” lisas Piiri talu perenaine Anne.
Talu taasrajamist alustasid nad 15 aastat tagasi ja nüüd on nad loomade arvu poolest Härjanurme Mõisa ja Puurmani PÜ järel vallas kolmandal kohal.
Vastupidi paljudele, kes on lüpsikarja pidamise juba lõpetanud või lõpetamisel, tahab Piiri talu oma veisekarja hoopis suurendada: uus sõnnikuhoidla on juba valmis, kuid selle juurde uue lauda ehitamine ootab kindlat investeerijat. Lootust selleks annab Eestis käivitumisel olev investeeringute programm loomakasvatusehitistesse, kust võib uue lauda ehitamiseks saada toetust ? 40 protsenti ehitise maksumusest.
Liivaku talu peremees Kalju Korkmann pole asendustalunike koolitamisest ja puhkuseasendaja saamise võimalustest suurt midagi kuulnud: “Talunik on ju FIE, seaduse järgi polegi ju temale puhkust ette nähtud. Puhkust on muidugi vaja, kuid anda kallis tehnika paariks nädalaks võõra inimese kätte ja ise kodust kaugemale minna on ka riskantne. Mine tea, kuidas ta neid kalleid masinaid hoiab või hooldab. Kahe nädala pärast pühib ta kätelt ja jalgadelt tolmu ning läheb minema, mina pean hakkama aga masinaid remontima. Ongi plaan see FIEndus ja põllupidamine üldse lõpetada, sest maksud lähevad aina suuremaks ja tervis aina viletsamaks. Praegu teeb talutöid mu abikaasa, kuid ega temagi üksi jõua.”
“Küllap saan kunagi ka puhkust, seda küll postuumselt. Loomapidamisega on selline probleem, et meie talu on kaugel ja kui lähiümbruse talud lõpetavad lehmapidamise, siis ei tule enam keegi meilt piima ära vedama. Tulevikku veel ei tea, kuid paistab, et talus on lehmapidamisega varsti jokk. Praegu on mul laudas näljaseid nägusid kolmekümne ringis, kes tahavad iga päev söötmist, jootmist ja lüpsmist. Senini olen nendega hakkama saanud ja nii kaua, kui on tervist, töötan edasi. Ega kellegi teise peale polegi loota. Senini pole asendajat vaja läinud ja ega teiste tööga jõua kaugele,” arvas Loigu talu peremees Tiit Tõivere külast.
Tema arvates tuleks talupidajatele asendajaid küll koolitada, kuid tänapäeval see haridust ja koolitust tõendav paber veel oskusi ja tööhimu anna. “Ega paljud töötuks jäänud ei tahagi enam tööd teha. Mõnede arvates on töörügamine talus mõttetu ja lollide lõbu. Milleks on töötul vaja tööd teha, kui raha saab ka lihtsamalt?” esitas ta provotseeriva küsimuse.
Lüpsjaid otsitakse tööturuameti kaudu
“Lüpsjaid, farmitöölisi ja -traktoriste otsitakse meie kaudu kogu aeg. Praegugi soovivad neid ametimehi ja -naisi nii AS Perevara, OÜ Mariko kui ka teised. Meil on praegu arvel üle 300 töötu ja meil on pakkuda paarsada vaba töökohta. Kuus leiab meie kaudu tööd üle kolmekümne inimese. Pakume pidevalt, kuid farmitööle ei taheta eriti minna. Oleme soovitanud ka Talupidajate Keskliidu poolt korraldatavale asendustalunike tasuta koolituskursustele minemist, kuid senini pole seda ega lüpsjaametit keegi soovinud,” tõdes Tööturuameti Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste.
Jõgeva Talupidajate Liidu juhatuse esimees Tarmo Link nentis samuti, et nad pakuvad küll head ja tulusat võimalust saada asendustalunikuks, kuid koolituskursustele pole lihtsalt kedagi saata.
“Eks see asendustalunike värk ja koolitus ole veel lapsekingades. Talutöölised, keda me vahel appi saame, on enamjaolt juba vanemad inimesed, kes peavad talunike palgalistele asendajatele esitatavaid nõudeid liiga kõrgeiks. Nooremad aga tahavad teha talutööd rohkem välismaal kui oma kodukandis. Siiski loodan, et asendusteenistuse projekt meil veel jätkub ning jagub ka õppidasoovijaid ja asendusteenistuse tahtjaid. Kui praegune, 2008. aasta juulini kestev projekt läheb lörri, siis on karta, et Euroopa Liit võtab sellele projektile antud raha ära,” arvas Tarmo Link.
Tema peab oma Pärtliansu talus paarikümmend lüpsilehma, mullikaid ja vasikaid. Senini on ta püüdnud ka natuke puhkust võtta, siis on teda tütred ja naiseõde asendanud, vahel on tulnud appi ka naabrimees. Pärtliansu on Jõgevamaal üks seitsmest talust, kes on teinud Talupidajate Keskliiduga lepingu asendustaluniku saamiseks.
Sajakroonine tunnitasu ei tõmba
Asendustalunike toetuseks on tänavu eraldatud miljon krooni. Talupidaja saab asendustoetust ainult kutsetunnistusega asendaja kasutamisel. Asendaja peab olema läbinud kolmenädalase koolituse ning neljanädalase talupraktika ja sooritanud põllumajandustöötaja kutsekvalifikatsiooni eksami. Talunik võib saada endale puhkuseasendaja kuni 28 päevaks. Asendustaluniku tunnipalk on tänavu 100 krooni pluss iga tunni eest 7 krooni transporditasu. Puhkepäevadel ja pühade ajal töötamisel suureneb tunnitasu aga 130 kroonile. Talunikul endal tuleb maksta asendaja töötunni eest vaid 40 krooni, suurema osa palgast maksab taluliit.
“Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) Equali projekti “Talupidajate asendusteenistuse käivitamine ja rakendamine” raames on Türi tehnika- ja maamajanduskoolis saanud asendustalunike koolitust juba neli õppegruppi. Kahjuks oli viimatistel, novembri alguses lõppenud koolituskursustel kõigest seitse osavõtjat, Jõgevamaalt mitte ühtegi. Ainsana on meie maakonnas põllumajandustöötaja kutsetunnistuse saanud Eda Kasar. Tänavu märtsis sooritas ta kutseeksami koguni kahel erialal ? veise- ja taimekasvatuses. Käimasoleva asendusteenistuse projektiga tahame koolitada vähemalt 50 asendustalunikku.
Järgmine koolituskursus algab kevadel, loodame et õppegrupid saavad komplekteeritud. Talunikud peaksid rohkem ise seisma hea selle eest, et oma asendajaid koolitusele saata,” rõhutas talupidajate asendusteenistuse projektijuht Riina Kaldaru.
ARDI KIVIMETS
