Kui 2005. aasta mais oli hüvitise saamiseks vajalik töötuskindlustusstaa? olemas 495 225 isikul, siis 2006. aasta augustis juba 554 980 inimesel. Hüvitisele õigust andva kindlustusstaa?iga isikute arvu kasv peegeldab tööhõive hüppelist suurenemist, mille peamiseks põhjuseks on kiire majanduskasv. Tänu tööturu väga heale olukorrale pole see seni toonud kaasa hüvitisesaajate arvu kasvu.
Lisaks majanduse ja tööturu seisule mõjutavad lähitulevikus töötuskindlustusstaa?iga isikute arvu kasvu ka 2007. aasta algusest jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused. Alates 2007. aasta jaanuarist muutub hüvitise saamiseks vajaliku kindlustusstaa?i nõude täitmine lihtsamaks. Kui praegu peab hüvitise saamiseks olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvele võtmisele eelneva 24 kuu jooksul, siis alates 2007. aastast peab 12 kuu pikkune töötuskindlustusstaa?i olema kogunenud töötuna arvelevõtmisele eelneva 36 kuu jooksul. Selle muudatuse tulemusena ulatub hüvitisele õiguse andva kindlustusstaa?iga isikute arv 2007. aasta jaanuaris juba vähemalt 610 000 isikuni.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks vajaliku töötuskindlustusstaa?iga isikute arvu kasv tähendab, et valdaval enamusel Eesti töötajatest on õigus saada töötuskindlustushüvitist, juhul kui majanduse olukord peaks halvenema ja nad on sunnitud töölt lahkuma. Töökoha kaotamise korral on kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist juhul, kui tal on olemas nõutav töötuskindlustusstaa?, ta on töötuna arvele võetud ja ta ei lahkunud töölt omal soovil, poolte kokkuleppel, töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
Töötuskindlustuse ja -hüvitise kohta leiab rohkem teavet Eesti Töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee.
Kadri Lühiste,
Eesti Töötukassa nõunik
