Just tänu töötuskindlustusele ei pea tööinimene enam paaniliselt kartma töö kaotust, ta pole sunnitud iga hinna eest kinni haarama esimesest pakutavast töökohast. Võib see ju olla tema jaoks täiesti sobimatu või pakub tööandja seal näiteks väga närust palka.
Inimesele annab võimaluse otsida väärika palgaga sobivat tööd teadmine, et töötukassa maksab talle pealesunnitud töötuse puhul varasemast palgast sõltuvat hüvitist. Oli ju mullu keskmine töötuskindlustushüvitis 3120 krooni, samas kui riik maksis kindlustust mitteomavale töötule abiraha vaid 400 krooni kuus. Kuigi uuest aastast suurenes töötutoetus 1000 kroonini, kasvab ka kindlustushüvitis aasta aastalt ning on sellest jätkuvalt kordades suurem. 2003. aastal, kui töötukassa alustas väljamaksete tegemist töö kaotanutele, oli keskmine kindlustushüvitis 2250 krooni kuus. Seega suurenes keskmine hüvitis nelja aastaga ligi 40 protsenti.
Õigus igal neljandalTöötukassa maksis aastatel 2003-2006 töötushüvitisi enam kui 35 tuhandele inimesele. Eelmisel aastal sai Eestis töötuskindlustushüvitist 5890 inimest, suurim oli see näitaja 2004. aastal, kui töötukassast sai asendussissetuleku 11 162 kindlustatut. Hüvitist saanute arvu vähenemises on ?süüdi? tööpuuduse langus. Positiivne on asjaolu, et kasvab nende töötute osakaal, kellel on õigus töötushüvitisele. Kui 2003. aastal oli õigus hüvitisele vaid 16 protsendil uutest registreeritud töötutest (igal kuuendal), siis mullu juba igal neljandal (25%).
Viie aasta jooksul on keskmine töötaja tasunud töötuskindlustusmakset 3200 krooni. Kuna mullu sai keskmine töötu ühe kuuga töötukassast hüvitisena peaaegu sama summa, on väljaspool kahtlust, et töötuskindlustus tasub end igati ära. Ühtlasi annab see kõnekalt tunnistust solidaarsuskindlustuse olulistest plussidest.
Kuid töötuskindlustuse kasulikkus ei avaldu üksnes töötute paremas toimetulekus. Väga oluline lisaväärtus on töötuskindlustuse andmekogus talletuvad korrektsed ja põhjalikud statistilised andmed meie tööturul kulgevatest protsessidest, mille kohta varem sai vaid oletusi teha.
Toimib stabiilselt
Kahtlemata on töötuskindlustus edukalt käivitunud tänu kiirele majanduskasvule ja tööpuuduse vähenemisele. Kuid suurt tähtsust omab seegi, et töötuskindlustuse kavandamisel rääkisid tegusalt kaasa nii ametiühingud kui tööandjad, kelle seisukohtadega riik ka arvestas. Kõik need aastad on tööturu mõlemad osapooled oma esindajate kaudu osalenud töötukassa juhtimises, mis on taganud töötuskindlustuse stabiilse ja rahuliku toimimise.
Ent arengu- ja täiustamisruumi on ka töötuskindlustussüsteemil. Töötajate ja neid esindavate ametiühingute seisukohast on esmatähtis, et lähiaastatel saaks lahenduse kaks tänast kitsaskohta. Esiteks peab kindlasti tõusma töötuskindlustushüvitise määr ? see tagab inimesele suurema hüvitise, vähendades ühtlasi hirmu töökoha kaotuse ees ning andes suurema valikuvabaduse uue töö otsimisel. Töötuskindlustuse käivitamine minimaalsel tasemel, mis oli hädavajalik eeltingimus Euroopa Liitu pääsemiseks, oli ilmselt paratamatu, kuna kogemus puudus ja seadust kirjutades sai lähtuda vaid ?kohvipaksu pealt? tehtud prognoosidest.
Täna on olemas usaldusväärne statistika ning töötajate kindlustusmaksetest laekub piisavalt raha. Kui inimene hakkab esimese 100 töötuspäeva jooksul saama hüvitisena 70% varasemast palgast (täna vaid 50%), täidab töötuskindlustus märksa paremini seda eesmärki, milleks ta loodi ? tagada inimesele väärikas asendussissetulek ka pealesunnitud tööta olemise ajaks.
Teiseks on hädavajalik jõuda selleni, et laieneks töötuskindlustusega hõlmatus. Vähemalt kahekordistuma (jõudma 50 protsendini) peab uute töötute hulgas nende inimeste osakaal, kellel on õigus töötuskindlustushüvitisele. Käesoleva aasta jaanuaris jõustusid Ametiühingute Keskliidu algatatud seadusemuudatused, mis on suunatud just selle eesmärgi saavutamisele.
HARRI TALIGA,
EAKLi esimees, Töötukassa nõukogu liige
