Tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormissoni sõnul on riigil Euroopa Sotsiaalfondi abil võimalik pakkuda inimestele senisest paindlikumaid teenuseid, mis aitavad tööturul toime tulla: psühholoogiline nõustamine, rehabilitatsioon, võimalike sõltuvuste ravi (näiteks alkoholism), laialdased võimalused aidata kollektiivselt koondatuid.
Kvalifitseeritud tööjõu suurendamise programm kestab tema sõnul kuus aastat ning koosneb kolmest osast ehk programmid toimivad kahe aasta kaupa.
Karjäärinõustamise alamprogrammi metoodiline materjal hõlmab karjäärinõustajate tööks vajaliku materjali täiendamist ja uuendamist. Lisaks tavapärasele töötute nõustamisele piirkondlikes osakondades hakatakse nõustamist pakkuma ka kooliõpilastele ja töötavatele inimestele.
Vanemaealiste alamprogrammi sihtrühmaks on inimesed vanuses 50-74 aastat. Seni said vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele tööturuteenuseid inimesed vanuses 50 aastat kuni pensioniiga. Tänu programmile on võimalik pakkuda teenuseid ka neile, kes seaduse järgi töötuna arvele võtta ei saanud ehk töötavad vanemaealised, kellel on oht töötuks jääda, eelpensionärid, vanaduspensionärid, kes soovivad töötada.
Alamprogrammi eesmärk on suurendada mitmete teenuste ning inimeste teadlikkuse tõusu kaudu vanemaealiste tööhõive määra.
Puuetega inimestele pakub programm senisest enam teenuseid. Kõiki tööturuameti pakutavaid teenuseid oli 2007. aasta lõpuni võimalik kasutada ainult tööleasumisel, aga nüüd saab vajalikku teenust (nt isiklik abistaja, viipekeele tõlk, invatransport jmt) või tulevase töötamise jaoks sobiliku abivahendi juba tööotsingu- ja erialakoolitusel või tööharjutuse/praktika ajal. Töötavatele puuetega inimestele saab pakkuda töötingimuste muutumisel ja/või töö säilitamiseks korduvat tugiisiku teenust, sobilikku abivahendit/töökoha kohandamist või erialakoolitust.
Puudega tööealisi on Eestis 43 735. 2007. aasta 1. novembri seisuga oli tööturuametis töötuna arvel 1241 puudega isikut.
Puuetega inimeste tööhõive edendamise alamprogrammi teine tegevusvaldkond võimaldab parandada tööturuameti osakondade ligipääsetavust, teavitada ning koolitada puuetega inimeste tööhõivega seotud võrgustikke ning luua töövahendeid puuetega inimeste konsultantidele.
Hoolduskohustusega inimesed, kes hooldavad oma lähedast (väikelastega kodus olevad vanemad, puudega inimese või eaka hooldajad) ei ole seni saanud osaleda tööturuameti poolt pakutavates teenustes ning hiljem ka naasta tööturule, sest nad on hoolduskohustusega koormatud. Samuti on olnud hooldusteenuse senine areng ebaühtlane ja teenuse hind kõrge.
Programmi eesmärgiks on koolitada kahe aasta vältel üle Eesti 74 koduhooldajat ja koostöös sotsiaalministeeriumiga, mis rakendab programmi “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009”, suurendada hooldusteenuse pakkujate arvu, luues sellega hoolduskohustusega isikutele võimaluse kasutada hooldusteenust nii aktiivsetes tööturumeetmetes osalemise ajal kui ka esimestel töökuudel.
Alamprogramm “Noorte tööhõive edendamine? keskendub noorte, vanuses 15-24, tööturule sisenemise suurendamisele ja töötuse vähendamisele. Eesmärgiks on laiendada pakutavate teenuste ringi ning tõsta noorte teadlikkust Tööturuameti pakutavatest võimalustest. Samuti on vajalik suurendada tööandjate teadlikkust paindlikest töövormidest ning noorte rakendamise võimalustest. Juba toimivate teenuste kõrval rakenduvad ka uued teenused nagu tööklubid ja sotsiaalne rehabilitatsioon.
Programmi raames on võimalik pakkuda teenuseid ka Tööturuametis töötuna registreerimata noortele.
Ettevõtlustoetus keskendub töötute ja mitteaktiivsete inimeste tööturule toomisele, toetades alustavat ettevõtjat kuni 70 000 krooniga. Programmi raames pakutakse võimalust läbida ettevõtluskoolitus, mille käigus saadakse ettevõtluse alustamiseks vajalikud teadmised ning lõputööna koostatakse ka äriplaan. 2008. aasta teisel poolel rakendub mentorluse programm, mille eesmärgiks on pakkuda alustavale ettevõtjale abi ja nõu kogemustega ettevõtjalt. Programmi raames on ettevõtlustoetust võimalik saada ka tööturuametis töötuna registreerimata isikul.
Tööturukoolituse ja tööpraktika alamprogrammi sihtrühmaks on riskirühmadesse mittekuuluvad tööealised töötud. Tööturukoolituse ja tööpraktika korraldamise koondumine suurlinnadesse ning maakonnakeskustesse on oluliselt vähendanud kaugemal elavate inimeste võimalusi tööturuteenuseid kasutada.
Alamprogrammi eesmärk on tagada parem juurdepääs erialaste oskuste omandamisele läbi inimese vajadusi arvestavate stipendiumide ning sõidu- ja majutustoetuste süsteemi.
Paindlike töövormide alamprogrammi raames töötatakse välja ja levitatakse teavitusmaterjale, mis suurendavad töötajate ja tööandjate teadlikkust kaugtöö, osaajaga töö ja paindliku tööaja võimalustest. Teavitamine aitab tööturule kaasata inimesi, kellele mingil põhjusel (hoolduskohustus, õppimine, puue, vanus) ei ole võimalik töötada tavakorras.
Tööturuamet piloteerib kaugtöövormi oma asutuses, viies tööturuameti infotelefoni Hiiumaale kaugtöökeskusse.
Mitteaktiivsed isikud “leitakse üles” koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste institutsioonidega. Tugevdatakse koostööd erinevate asutuste vahel. Igas maakonnas viiakse läbi mitteaktiivsetele suunatud teavitusüritusi, levitatakse teavitusmaterjale, avaldatakse artikleid, mis tutvustavad võimalusi tööellu sisenemiseks.
Laiendatakse olemasolevaid teenuseid ja piloteeritakse uusi. Lisaks teistele tööturuameti poolt pakutavatele teenustele pakutakse programmi raames 6-kuulist tööharjutuse teenust.
Tööturuameti uue teenusena piloteeritakse mitteaktiivsete isikute aktiviseerimist grupinõustamise kaudu, mille käigus tööd otsivad isikud käivad Tööturuametis iga päev kohal (abistatakse tööotsimisel, julgustatakse tööandjaga ühendust võtma jne).
Piloteerimisel on transporditeenus neile inimestele, kes osalevad tööturuameti tööotsingukoolitusel ja kellel ei ole võimalik puuduliku transpordiühenduse tõttu tööotsingukoolitusel osaleda.
Uue teenusena pakutakse 2009. aastast töö leidnutele järelnõustamist, mis on mõeldud neile, kes said tööd pärast pikka töötuse perioodi ja kellel on oht uuesti tööturult välja langeda.
Mitteaktiivsete hõivesse toomiseks arendatakse edasi juhtumikorralduse põhimõtet. Eraldi teenustena pakutakse rehabiliteerimisteenuseid (sh võõrutusravi toetamine, sõltuvuste osas nõustamine, psühholoogilise teenuse pakkumine), et tagada inimeste senisest tulemuslikum tööturule pääsemine.
Alamprogrammi raames käsitletakse eraldi sihtgrupina vanglast vabanenuid ja kinnipidamiskohas viibivaid inimesi, kes lähiajal vabanevad, pakkudes neile nõustamisteenust kinnipidamisasutuses.
Ormissoni hinnangul pole Eestis karta tööpuudust, sest rahva arv väheneb, pigem on meid lähiaastatel ootamas tööjõupuudus. Mitteaktiivsete isikute osakaal on suur, järelikult tuleb neid tööjõuturule tagasi tuua.
Majandusministeeriumi prognoosi järgi luuakse igal aastal Eestis 3300 uut töökohta, igal aastal lahkub tööturult pöördumatult 11 200 inimest kas vanuse tõttu või muudel asjaoludel. Tööjõuvajaduse katmiseks peaks igal aastal tööjõuturule juurde tulema 14 500 inimest.
Eestis elab kokku 1,3 miljonit inimest, töötavaid inimesi on 690 000, mitteaktiivseid kokku 355 600.
HELVE LAASIK
