Tööturuameti esmaspäeval avaldatud pressiteate kohaselt oli 1. novembril tööhõiveametites registreeritud 22710 töötut, mis moodustab 2,8 protsenti Eesti elanikest vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Võrreldes 1. oktoobriga vähenes registreeritud töötute arv 1,1 protsenti ja eelmise aasta 1. novembriga võrreldes 20 protsenti.
Oktoobrikuu jooksul otsis tööhõiveametite vahendusel tööd kokku 26266 inimest. Esmakordselt pöördus oktoobris tööhõiveametitesse 3259 töötut ehk 19,7 protsenti vähem kui eelmise aasta oktoobris. Kõrgeim töötuse protsent oli Ida-Virumaal (6,7) ja Valgamaal (5,7), madalaim Pärnu maakonnas (1,4).
Numbrite keel
1. novembri seisuga otsis Jõgevamaa tööhõiveameti kaudu tööd 802 inimest, mis moodustab 3,7 protsenti tööealistest elanikest. Aasta eest oli nende inimeste arv 912. Töötu abiraha maksti tänavu septembris 422 inimesele, aasta tagasi said töötu abiraha 431 jõgevamaalast.
802 töötust ligi pooled on 25-49 aastased naised. Väikseima grupi moodustavad 16-24 aastased mehed. 922 oktoobrikuu jooksul Jõgevamaa tööhõiveametis käinud inimesest oli algharidus 73-l, põhiharidus 231-l, üldkeskharidus 285-l, kutsekeskharidus 214-l, keskeriharidus 57-l, kutsekõrgharidus 12-l ja bakalaureusekraad 22-l.
Maakonna tööhõiveameti vahendusel otsivad ettevõtted praegu töötajaid 293 vabale töökohale. Enim tuntakse puudust oskustööliste järele. Kohe leiaksid tööd keevitajad, (remondi)lukksepad, ehitajad, operaatorid, metallitöölised, õmblejad.
Miks tööotsijad pakutavatest töökohtadest kinni ei haara, ei oska Jõgevamaa Tööhõiveameti direktor Helen Manguse täpselt öelda. ?Mõnes kohas pakutakse juba ka päris normaalset palka, aga tööotsijate ootused on siiski suuremad,? viitab ta madalate töötasude probleemile.
Oktoobris sai tööhõiveameti abil uue töökoha 45 inimest. Viiele tööandjale maksti toetust riskigruppi kuuluva töötu palkamise eest, kaks inimest sai toetust ettevõtlusega alustamiseks. 94 inimest suunati koolitusele.
Statistiline tööpuudus on viimastel aastatel stabiilselt alanenud. Mullu novembris otsis üle Eesti tööhõiveametite kaudu tööd 32 675 töötut ehk 4% tööealisest inimestest. 2003. aasta novembriga võrreldes vähenes registreeritud töötute arv 19 protsenti. Jõgevamaal registreeriti mullu novembris 1030 töötut ? 4,8 protsenti tööealistest elanikest.
Jaanuaris 2004 oli Jõgevamaa tööhõiveametis registreeritud 1378 töötut, jaanuaris 2003 aga 1889 töötut. See teeb tööpuuduse vähenemise protsendiks 2003. aastal 27, mis oli toona Eesti kõrgeim. 2002. aasta alguses oli registreeritud 2461 töötut, mis näitab, et 2002. aasta jooksul kahanes tööpuudus teiste maakondadega võrreldes rekordilise 23 protsendi võrra.
Nii ütleb statistika. Kui palju tegelik tööpuuduse tase eelmärgitud numbreid ületab, selle kohta andmed puuduvad. Teisipäevane Äripäev kirjutab, et viimase aja madalaim tööotsijate arv näitab tegelikult teravat tööjõupuudust.
Oskustööliste põud
?Tööjõupuudus on viimastel aastatel tõesti probleemiks muutunud,? nendib AS Põltsamaa Felixi personalijuht Helgi Zukovits. ?Terav puudus on oskustöölistest: tootmises liinioperaatoritest, tehnika poolelt liinide seadmete seadistajatest. Juurde vajame ka keskastme juhte.?
?Suvel toodame kurgikonserve, siis on vajadus veel 120-150 inimese järele,? lisab Zukovits. ?Hooajatööliste palkamine on suureks probleemiks, sest Põltsamaalt ja lähiümbrusest on raske sellist arvu vaba tööjõudu leida.?
Ehitus- ja viimistlusmaterjalide müügi, samuti toitlustamisega tegeleva Gamer Kaubanduse OÜ senine tegevdirektor, novembri algusest Jõgeva linnavalitsuses abilinnapea ametis olev Kalmer Lain kinnitab, et kaubanduses ja teeninduses on alati kvalifitseeritud tööjõust puudus olnud.
?Oma firmas oleme enamiku töötajaid ise välja koolitanud. Naismüüjate probleemi pole kunagi täheldanud, kuid meeste meelitamine teenindusvaldkonda on täna problemaatiline. Puudus on ka kokkadest ja toitlustusasutuse teenindajatest,? kirjeldab Lain olukorda.
Liimpuidust akende ja uste tootmiseks vajalike toorikute valmistaja AS Puit-Profiili tegevjuht Tiit Saar tunnistab, et otsest tööjõu puudust neil ei ole. ?Oleme ettevõttesse ikka töötajaid leidnud. Meil pole nõudmisi inimese erialastele oskustele ja eelnevale töökogemusele ? õpetame töötajad välja kohapeal,? märgib ta. ?Oskustöölistest on aga tööturul kindlasti suur puudus. Täna ühiskonnas valitsevad hoiakud “tubliks töömeheks” hakkamist ei soosi. Usun, et lähiaastatel halveneb olukord tööjõuturul pigem veelgi.?
Septembris valminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu vajaduse prognoosi kohaselt luuakse Eestis aastas keskmiselt juurde 4000 töökohta, suurem osa neist teenindus- ja tööstussektoris. Samal ajal jätkub endiselt töötajate arvu vähenemine põllumajandussektoris.
ANDRES LOORAND
