Tabiveres tegutsevas OÜs Same oli üks ligemale kolme nädala tagune tööpäev tavapärasest erinev: pärastlõunal pandi masinad mõneks ajaks seisma ja koguneti tsehhi tühjemasse ossa, et anda kahekümne seitsmele ettevõtte töötajale kätte Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli lõputunnistus. Lisaks Tabivere meestele tulid Samesse lõputunnistusi saama ka Palamusel sama eriala õppinud.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool on juba teist aastat aktiivselt tegutsenud ka Jõgevamaal, tuues siinsetele inimestele kutsehariduse omandamise võimaluse n-ö koju kätte, kusjuures nii, et õppuritel pole ka maksta vaja: kursused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava ja üle 25 aastastele suunatud programmi “Kutse” raames.
“Kui tullakse uksest sisse ja mu firma töötajatele kohapeal tasuta koolitust pakutakse, siis ei saa mul ju midagi selle vastu olla,” ütles OÜ Same juhataja Tarmo Tein.
Same enam kui viiekümnest töötajast asusid õppima umbes pooled ning otse loomulikult ühinesid õpperühmaga kõik keevitajad. Koos käidi aasta jooksul kaks korda kuus. Osalt jäid õppetunnid tööaja, osalt meeste endi vaba aja sisse. Tarmo Teini sõnul ei jäänud koolituselt kõrvale ka vene keelt kõnelevad töötajad. Mõnikord venisid aga koolipäevad tavalisest tunduvalt pikemaks, sest huvitavaid asju oli arutada.
Oma ala proffidest õppejõud käisid kohal Viljandist, Tartust, Tallinnast ja Jõgevalt. Lisaks keevitajaoskustele, anti osale meestest Tartus ja Väimelas individuaalõppe korras selliseid teadmisi, mis vajalikud kõrgtehnoloogiliste tööpinkide taga töötades. Kuulati ka üldharivaid loenguid majanduse alustest. Neist sai osa terve Same kollektiiv.
Keevitajate kursuse tegi läbi ka Same tootmisjuht Vahur Jurs.
“Kui tööülesandeid jagatakse, oskavad mehed nüüd paremini kaasa mõelda ja asjalikumaid küsimusi esitada. Kuna koolitunnid toimusid osaliselt tööajast, siis puudujaid polnud,” ütles ta.
Jursi kinnitusel laienes kõigi koolitusel osalenute silmaring. Kes aga soovisid, said sooritada vastava kutsekoja juures keevitaja kutse-eksami ning said tunnistuse.
Koolitati ka Palamusel
Tabiverega samal ajal käivitati töökohapõhine keevitajate õppegrupp ka Palamusel. Suurem osa sealsest üheteistkümnest õppurist töötavad OÜs Auto ja Metall ning selle firma katuse all toimusid ka koolitunnid.
“Maal tegutseval ettevõtjal on kvalifitseeritud tööjõudu keeruline leida. Enamasti võtad ikka tööle need, kes lihtsalt tahavad midagi teha ja midagi õppida,” ütles OÜ Auto ja Metall juht Indrek Õim. “Nii oligi meie firmas senini ainult üks paberitega keevitaja. Nüüd on neid palju rohkem. Töö kvaliteet tõusis meil selle koolituse tagajärjel kindlasti, sest mehed õppisid paljusid asju õigesti tegema, kasvõi näiteks keevitusaparaati reguleerima. Senini tehti seda rohkem sisetunde järgi. Tegelikult ongi nii, et ka kogenud keevitaja, kes end suureks spetsialistiks peab, võib vigu teha ja koolitus aitab neid kõrvaldada. Sestap polnud mul sugugi kahju teatavat osa ettevõtte tööajast õppimisele loovutada. Eriti tore oli aga see, et mehed ei pidanud tarkuse järele kuhugi kaugele sõitma, vaid said õppida otse töökohal. ”
Ka Indrek Õim tegi koos oma alluvatega keevitajakoolituse läbi, ehkki võhik polnud ta sel alal ennegi.
OÜs Same töötav Henn Aunap tõdes, et alguses tekkis tal kursusel tunne, et vaatamata 25-aastasele staažile ei tea ta keevitusest midagi, ent lõppkokkuvõttes ta midagi väga üllatavalt uut teada ei saanudki. Samas tegi õppeprotsessi meeldivaks see, et koolitajad olid normaalsed ja lahedad inimesed. Kuiva juttu, mis ühest kõrvast sisse ja teisest välja oleks jooksnud, keegi ei ajanud.
On võitnud mitmel viisil
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus sõnas kooli lõputunnistusi jagades, et need kehtivad nii Eesti Vabariigis kui ka kogu Euroopas, ning kinnitas, et keevitajate kursusel osalenud on võitnud mitmel viisil.
“Te olete kohapeal õppides targemaks saanud, tõstnud oma töö kvaliteeti ning õhtuti koos “koolipingis” olles omavahel tööasjadest rääkida saanud. Usun, et see on muutnud ka teie kollektiivide sisekliimat,” ütles ta. “Aitäh, et ise koolitusel osalesite, ja aitäh, et meie õpetajaid õpetasite. Te olete suure praktilise kogemusega inimesed ja selliste õpilastega suheldes saab ka õpetaja alati midagi uut teada.”
Same juht Tarmo Tein tänas omakorda Tarmo Loodust ja Viljandi Ühendatud Kutsekooli spetsialisti Jaan Kabinit abi eest koolituse korraldamisel. Ta tänas ka oma firma mehi koolitusel osalemise ja Tabivere lähedal asuvat Postimaja kohvikut õppuritele toidu kohale toomise eest: kursuse eelarvesse kuulus nimelt ka toitlustamine. Postimaja rahvas sai kogemuse võrra rikkamaks, mehed said aga koolipäeva alustada täis kõhuga.
Värskeid koolilõpetajaid käisid improviseeritud aktusel õnnitlemas ka Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Tabivere vallavanem Kalmer Lain.
Tarmo Loodus kinnitas, et Jõgevamaal on palju haridusjanulisi inimesi ja haridussõbralikke tootmisjuhte.
“Oleme teinud tööandjatega vastastikku kasulikku koostööd,” sõnas Loodus. “Koolilt eeldab selliste kursuste korraldamine projektijuhtimise oskust ja paindlikkust. Kui firmad on nõus ning riik soovib Euroopa Liidu või oma raha panustada, siis meie oleme valmis koostööd jätkama. Ka keevitajate koolitamisel näiteks: selgi alal saab taset veel tõsta.”
Nagu Vooremaagi kirjutanud, alustas eelmisel nädalal ka Põltsamaal tööd Viljandi Ühendatud Kutsekooli keevitajate õpperühm. Jõgeval koolitab sama kool praegu müürseppi, elektrikuid ja sadulseppi. Jaanuarist alustab samas auto- ja bussijuhtide kursus.
“Sinna tuleb õppima näiteks mitu päästeteenistuse töötajat, kes vajavad veoauto juhtimise õigust,” ütles Jaan Kabin.
Ühtekokku õpib Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli töökohapõhistes õpperühmades umbes kolmsada inimest ning koolitused toimuvad mitmes maakonnas.
RIINA MÄGI
