Jaan, ajutiselt töötu
Mees töötas varem seitse aastat Soomes ja on töötu möödunud aasta septembrist. Eestis on Jaan sellepärast, et tervis tahab turgutamist. Ees ootavad mõned plaanilised operatsioonid. Töötukassaga suhtleb just ravikindlustuse vajaduse tõttu.
Töötukassas peab oma tööle kandideerimiste kohta päevikut, käib end korrapäraselt näitamas. Töötukassa teenustest on seni kasutanud koolitamisvõimalust. Tal lõppes nn rohelise kaardi kehtivus ja uuele koolitusele saatmiseks tahtis töötukassa konkreetset tööandjat, kes Soomes teda ootaks. Ka see on nüüd leitud.
Tegelikult Jaan väga Eestis tööle ei kipu, tahab tervise korda saada ja siis uuesti Soome minna. Põhjus on ilmselgelt sissetulekute erinevuses. Kehvemal kuul sai ta seal oma töö eest kätte 2500 ja paremal 4000 eurot. Samuti on ta tuttavatelt üsna selge ettekujutuse saanud, kes ja mis tööd tema valdkonnas kodukandis pakub ja palju selle eest maksab. Seda väga palju ei ole ja tööpakkujate varjuküljed on ka teada.
Oma äraelamise kohta töötuna ütles Jaan, et “vana rasva” on kogutud. Töötutoetus tema meelest meest püsti ei hoia.
Bipolaarse meeleoluhäirega Sipsik, töövõimetuspensionär
Diagnoosiga bipolaarne meeleoluhäire töötaks ta päevas neli kuni kuus tundi. Tal on 80protsendiline töövõimetus ja raske puue. Esialgu alustaks neljast tunnist kuni kuue tunnini. Bipolaarse elu on nagu sõit ameerika mägedel, ühest äärmusest teise – oled pilvedel ja siis sügaval augus.
Ta ei pea töölevõtmist riskiks, sest kandideerides pole mõtet midagi varjata, tööandja peabki teadma piire. Tal oleks ideaalne tegutseda ettevõtjana, kokkupandav kohvermassaažilaud on olemas, ta võiks sellega seni, kuni laps on lasteaias, kodudes käia. Aga tal pole autojuhiluba ega autot, massaažilaud kaalub 18 kilo. Kui töötukassa saaks saata teda autokooli… Veel oleks vaja, et ta ei peaks nendel kuudel, kui ta haige on, maksma avansilisi sotsiaalmakse. Kui nii oleks võimalik, oleks ta mäel!
Psüühikahäirega inimesele, tegelikult küll kõikide inimestele, on väga oluline töökollektiiv ja selle suhtumine. Töökeskkond peaks olema rahulik ja sõbralik. Tema jaoks on oluline, et ta saaks võrdselt teistega töötada ega peaks kellegi ees oma häiret häbenema. See nõuab kõigilt sallivust ja mõistmist.
ANDRA KIRNA
